Möödas on umbes kuu kõigest sellest, mis vahepeal toimus. Isa on toibunud ja juba pikalt tagasi kodus. Ainus mis õnnetusest veel jäänud on, on ta vasaku käe luumurd, kuid see ei sega toimetusi.
''Kurat'' kuulsin vandumis köögist, kui enda toast välja astusin.
''Isa, on kõik korras?'' jooksin ruttu kööki ja nägin oma isa seal.
''Ja, kullake, jaa. Lihtsalt tead, kui keeruline on ühe käega süüa teha?'' naeris mu isa ja jättis oma söögitegemise hetkeks pooleli
''Sa tead, et sa ei pea'' ütlesin.
''Ma tean, ma tean aga proovida ju võib'' naeris ta uuesti. Ta on kogu olukorra suhtes kõige positiivsem, no okei Will on koos temaga aga meie emaga - oeh jeerum..
''Ma lähen, jään muidu hiljaks'' kallistasin teda.
''Ära siis unusta, täna kell kuus'' ütles ta mulle veel.
''Ei unusta, ei unusta'' muigasin ja tormasin majast välja. Tõesti oli kell juba palju.
Parkisin oma auto kooli juurde ära ja kiirustasin koolimajja. Poolel teel tuli juba kõne Noralt kuid panin selle kinni, ma ju kohe nii või naa näen teda. Ta ainult küsiks kus ma olen, muigasin.
''Siin ma oleeeen'' istusin oma kohale ja pöördusin valju häälega Nora poole.
''Koguaeg sa tuled nii viimasel hetkel'' pahurdas tüdruk.
''No kes tuleb kooli varem kui vaja?'' naersin. Tüdruk naeris kaasa.
''Võtke välja ainult oma kirjutusvahendid, tunnikontroll'' rääkis õpetaja, kui oli klassi astunud.
''Aaaaagh, nalja teete või'' sositasin Norale ja pööritasin silmi.
''Sama siin'' nõustus tüdruk.
''Noh täna õhtuks valmis siiis?'' uuris Nora, kui vahetunnis koridoris järgmise klassini kõndisime.
''Nii ja naa, veits isa mõttes on hirm. No sa tead, kui kaitsev ta vahel on'' naersin tüdrukule.
''No selles on sul õigus, kurat'' vandus Nora.
''Mis on?'' vaatasin segaselt talle otsa ja siis meie ette. No see veel puudus.
''Tervitus tibud'' seisis ei keegi muu kui Samantha meie ees.
''Nii?'' köhatasin.
''Tahtsin lihtsalt öelda, et minu juures on homme pidu. Tulge läbi, muah'' tegi ta meie suunas õhumusi ja kõndis minema.
''Kas'' tegi Nora oma suu lahti.
''Jah, Samantha Hilsen kutsus meid just oma peole'' vastasin Nora lausele, enne kui ta küsidagi jõudis
''Mida asja''
''Ma olen sama segaduses kui sina'' kehitsin õlgu.
Samantha ei tahtnud kunagi meid oma peole. See ei olnud meie jaoks mingi big deal ka sest meid ei huvitanudki ta peod. Nüüd ta lambist ise kutsub meid?! Midagi on nii valesti..
''Ou shit, lähme ära'' haaras Nora mu randmest ja tõmbas mind endaga kaasa.
''Kuhu, misasja sa teed?'' jõudsime just vetsu.
''Charlie oli seal'' üritas ta enda hingamist normaalseks saada.
''Dude, sa ei saa igavesti teda selle asja pärast vältida ju'' ütlesin.
''Saan küll, väga saan'' kinnitas Nora.
''Kuula ta ära vähemalt mis tal öelda on, äkki see polnudki nii nagu meile tundub?''
''Et ta ei maganudki tolle tüdrukuga sealt rannapeolt? Ja et ta täiesti kogemata jäi mulle vahele, seda mõtled või?'' iroonitses Nora.
''Okeiokei, jah. Sul on vist õigus. Kuid millalgi, peate ikkagi rääkima. Cmon, te puutute ju nii palju kokku'' ei jätnud ma jonni.
''Just sellepärast ongi parem kui ei räägi'' jäi ka Nora endale kindlaks.
''Oehjah'' ohkasin.
