Mis kurat minuga toimub?

mis minuga toimub?

Eelmises osas:

Kui ma täiesti rahunenud olin vaatasin ma Kassule silma ning ütlesin: aitäh sulle.
Kassu: mille eest?
Mina: kõige
Ning siis...........

....... ma suudlesin teda. Kassu kohkus kuid ma lõpetasin selle suudluse kiirest. Ma vaatasin Kassule otsa ning ütlesin: vabandust
Ning tõmbusin tast eemale ja läksin välja et mõelda mida ma just tegin.
Kui ma välja jõutsin istudin ma treppile ning jäin mõttesse.
Minu mõtted: mida ma just tegin? Miks ma seda tegin? Kas see oli õige? Aaahh mai teaaaaa.
Miljonid küsimused tiirlesid mu peas.
Ma istusin väljas kuskil 30 mini enne kui ma tagasi läksin. Ma istusin Kassust 1 tooli võrra kaugemale ning võtsin telefoni. Ma surfasin veits netis ringi kui nägin et keegi kirjutas mulle. Alguses et saanud ma aru kes see oli kuid kui ma chati mulli avasin nägin et see oli Kassu.
Ma vaatasin Kassu poole ja tema vaatas minu poole. Ma naeratasin talle ning lugesin siis mis ta kirjutas mulle.
Kassu: sul pole vaja vabandada millegi eest. Ma lihtslat ehmusin hetkeks.
Ma vaatasin Kassut ning läksin talle lähemale. Ma kallistasin teada ning sosistasin talle: aitäh sulle endislet kõige eest.
Kassu: palun.
Ma istusin jälle Kassu kaisus.
Kuid ükshetk jooksis meie juurde arst.
Arst: teie lapsel on sisemine vere jooks jälle ja tal avastati kaelaluus mõra. Kuna ta ei oska oma pead hoida siis on veel võimalus et kõik saab korda kuid kui sisemine vere jooks ei lõppe ei saa midagi teha.
Ma hakkasin nutma. Ma nutsin hüsteeriliselt.
Ma karjusin üle haigla: miks mina? Miks minu laps? Miks minu elu selline on? Palun palun palun Eleanoor ära lahku. Ära jäta mind. Palun sind.
Ma vajusin mööda seina põlvili maha.
Kassu tuli minu juurde ning võtis mu sülle ja pani mind tagasi toolile istuma. Ise käis korraks arstide juures. Kui ta tagasi tuli võtis ta mu sülle ning kõik asjad mis meil kaasas oli ja hakkas väja liikuma.
Ta pani mind autosse ning kinnitas turvavöö. Ise pani asjad taha istmele ja läks siis rooli.
Autos suutsin ma magama jääda sest kui ma ärkasin ei suutnud ma meenutada kuidas ma voodisse sain. Ma pöörasin oma pead ning nägin seal Kassut. Ja siis tuntsin ma kellegi käsi ûmber enda. Siis mulle tuli meeldi kuidas Kassu mu voodisse tõstis ning hakkas lahkuma kuid ma haarasin ta käest ja ütleisn et ta minuga jääks.
No jah. Kuid siis tuli mulle meelde minu pisike printsess ning ma ajasin Kassu ülesse.
Kassu: mis viga?
Mina: ma pean haiglasse tagasi saama. Eleanoor on seal ja ta võib igahet surra.
Ning loomulikult puhkesin ma uuesti nutma.
Kassu: rahune. Kui sa magasid helistati mulle haiglast ning öeldi et verejooks suudeti peatada ning kaelaluu saavad nad korda.
Mina: sa ju ei valeta
Kassu: loogiline et ma ei valeta oma lapse koha ja veel eriti sellist asja kohta. Ja loomulikult ma ei valetaks lapsekohta lapse emale. Üle ütlse ma ei valeta sulle.
Ning juba jälle ei suutnud ma ennast kontrollida ja suudlesin teda. Kuid seekord oli see suudlus pikem.
Kui me suudluse lõpetasime lamasime me lihtslat voodis.
Kuid siis helistati Kassule haiglast. Kassu laks eemale ning rääkis nendega midagi ja siis tuli minu juurde tagasi.
Kassu: me peale kohe haiglasse minema.
Mina: mis Eleanooraga juhtus?
Kassu: ta......

Hei!! Oma sõbranna nõudel kirjutasin veel ühe osa. Ma loodan et meeldib