Kallis Emilia

VI. Osa

Jälle ma kaldun teemalt kõrvale. Me läksime ikkagi sisse, kuigi Diana juba mu nägu nähes küsis, kas ma ikka tahan minna. Kuid see polnud mingi K-pop kohvik- otseselt. Seal oli ka Studio Ghibli asju, muumid, sanrio ja palju muud, mida ma ilmselt tähele ei pannud. Jah, kõlarist tuli neid lugusid ja osad asjad olid ka K-popiga seotud, aga kui ma menüüd nägin, siis mind absoluutselt ei huvitanud. Usun, et Teid ei huvitaks ka. Seal olid vahvlid, muffinid, värsked kaneelirullid ja muidugi minu arm : Matcha. Mida ma ei võtnud, kuna ma nägin Cookie Lattet. Oih.

Diana muidugi tellis minu eest, aga see teenindaja küsis nii palju, et ma pidin ka pingutama oma halva soome keelega, kuna Dianal ei käinud need keeled peas nii kiiresti, et ta saab hüpata inglise ja soome keele vahel. Tellitud me igaljuhul saime ja siis istusime akna juurde maha ning vaatasime silmadega ringi. See oli niiii armas kohvik. Kuidagi selline hubane/kodune ma ei tea, kuidas seda kirjeldada, aga nii nii nummi. Tahaks ise ka sellises töötada, kui saaks. Eestis muidugi midagi sellist ei ole, kuna noh.. see Eesti. Me plaanisime hiljem sinna "poe" poolele ka minna, aga hetkel itsitasime seal selle mee üle, kuna see oli karu kujulises pudelis ja see oli kole armas.

Diana võttis enda pistaatsia šokolaadiga? vahvli ja ma Miffy topsis šokolaadimuffini. Kohe toodi meile need ka lauda koos imeilusa rohelise ja lilla värvusega Diana mingi Matcha jook ja minu Cookie Latte, millel oli vahu peale pandud kaneeli ning klaasi äärel oli üks poolik küpsis. See oli esteetiliselt kaunis, aga maitse poolest veidi mõru mu jaoks. Ma joon tavaliselt selliseid jooke, mille kohta mu sõbrad ütlevad diabeet, aga see ei olnud halb. Mulle siiski meeldis, kohv on kohv. Pealegi, mida rohkem ma jõin, seda rohkem hakkasin ma seda küpsisesiirupit tundma. Ma vist oleks pidanud segama korralikult, aga see oli liiga ilus.

"Tahad vahvlit proovida?"

"Ja, ikka!"

Ta lõikas mulle ühe tükikese ja pani selle mu muffini taldrikule. Mina niikaua sõin enda poolikut küpsist ja siis ma läksin Diana joogi kallale. Talle meeldis, et see nii magus polnud, mina jällegi ei eelistaks seda nii juua. Selletõttu olin ma õnnelik, et ma Matchat ei võtnud, kuna muidu oleks see meepudel siin laual. Siis ma proovisin seda vahvlit- või noh õigemini see oli croffle. Mul ei olnud õrna aimugi, mis asi see veel on nii, et kui ma seda sõin ja tundsin toore taigna maitset olin ma segaduses. Nüüd Google abil tean ma, et see peaks olema croissanti ja vahvli hübriid. Tere tulemast aastasse 2024??

Talle maitses jällegi, see on see tähtis osa. Mina olin vägagi rahul enda valikuga ehk muffiniga ja nagu ma mainisin, kohv läks ka iga lonksuga paremaks. Nii me istusime seal, sõime ja rääkisime tõesti kõigest. Isegi meie pered tulid teemaks, mille tõttu tuju läks ikka päris tõsiseks. Võib öelda, et kummalgi meist pole hea perekond.. või noh tal seda peaaegu, et polekski. See selleks, meie pered meie tuju muidugi ei riku. Me läksime lõpuks sinna "poe" poolele vaatama, mis neil müügil on. Kohe jäi meile silma Sanrio joogid, mida me ka võtsime. Ta võttis veel mingi jookide segu asju, ma ei tea, aga ma maksin kõige eest.

Uurisin, mis mu ema teeb, kuna ta tuli siiski Soome minu pärast ja ma tundsin ennast veidi halvasti, et ma ta üksi olin jätnud. Tuli välja, et ta mees läheb jalgpalli mängima ehk oli mul aeg tagasi liikuda. Diana tahtis enne minekut vetsust läbi minna ja nii ma istusin seal. Vaatasin ringi nagu ma poleks seda terve aja seal juba teinud ja vaikselt pühkisin laua pealt puru maha. Diana tuli väga hea tujuga tagasi ja lendas mu kõrvale istuma. Ma tean, ma arvasin ka, et tal lihtsalt noh kergem olla, aga ärme ole nii rõvedad.

"Seal oli nii armas Miffy seep, sa pead seda nägema!"

"Päriselt!?"

"Jaa, ma olen nii pahane enda peale, et ma telefoni kaasa ei võtnud."

"Okei, okei. Ma hiljem lähen."

Seletasin talle, et ma pean hakkama tagasi liikuma või on meil midagi veel teha, aga õnneks meil oli kõikjal käidud, kus tahtsime. Pakkisime seal asju ümber, kuna me saime mega suure koti enda ostuga kaasa ja ma jätsin selle talle. Enda Sanrio joogid panin ma enda kingikotti. Panime riidesse, tänasime maitsva söögi/joogi eest ning läksime.

"Kas sa tahad ma ostan sulle pileti?"

"Mm.. mul rongis ka ju vaja nii, et ma pigem tahaks paberil."

"Ma lihtsalt ei tea, kas siin seda masinat on."

"Need tavaliselt ju peatuses olemas."

"Ja, aga ma ei tea, kas siin peatuses on."

"No eks näeb või äkki saad mulle saata screenshoti?"

"Ma ei tea, kas see nii töötab.."

"Okei, no lähme peatusesse."

Ma olin natuke segaduses, miks see screenshot ei peaks toimima, aga me pole varem nii teinud nii, et ma ei pane seda pahaks ega midagi. Diana on väga ettevaatlik inimene ja ma usun, et ta ei taha, et mul probleeme tuleks ning mina ei taha, et tal neid tuleks. Peatuses seda masinat ei olnud nii, et ta ikkagi ostis meile. Diana seletas midagi QR koodi kohta ja ma hakkasin mõtlema äkki sellel on sama asi, mis Gym!-i QR koodil. Screenshot tühistab selle skaneerimise ära, et ei saaks jagada piletit. Me otsustasime siiski, et eks ma selgitan kui kontroll tuleb ja Diana saatis mulle pildi.

Ta läks üks peatus varem maha, et enda trammile minna ja nii ma vaatasin, kuidas ta kõnnib ning kuidas ta tramm minema sõidab. See meil küll hästi ajastatud ei olnud. Kurb meel oli, et ma minema pidin, aga ta oli juba mulle kirjutanud, et ta jäi maha. Ma ei saanud vastata, kuna ma pidin maha minema ja rongile kõndima. Alles rongi jõudes, istusin ma maha, panin kõrvaklapid kõrva ja siis me kirjutasime terve tee. Ta ka igatses juba mind ja nii ma hakkasin plaanima, millal ma saan uuesti minna.

Diana vist liikus ka koju, kuna üks hetk ta ei vastanud enam ja nii ma kuulasin lihtsalt muusikat, mida tema mulle soovitanud oli. Mu peatus hakkas lähenema ja nii ma kirjutasin emale, et äkki ta tahab jalutama minna, aga ta muidugi ei taha midagi ilma oma meheta teha. Nii ma läksin koju ja- miks ta mees siin on?

"Noh, mängima ei läinudki?"

"Ta läheb alles."

"Ahsoo."

Vaatasin, et telekast Is It Cake? käis nii, et emal on tegevust ikka olnud. Ilma asjata tundsin ennast halvasti ja muretsesin. Ma oleks võinud rahulikult veel Dianaga olla. Kurat küll. Igastahes mees läks mängima ja ma viskasin ennast diivanile. Ema tegi meile pannkooke ja nii me vaatasime ja sõime. Mul tuli uni peale ja nii ma üritasin seal uinakut teha, aga siis mul hakkas halb olla. Läksin vannituppa, aga midagi ei tulnud üles nii, et ma hakkasin tagasi diivanile minema, aga ema arvas, et ma olin teise tuppa magama läinud. Nii ma siis tegin. Läksin viskasin voodisse pikali ja kui ma olin just magama jäämas, tuli mees tagasi ja paugutas niimoodi ustega, et no ma ei saa.

Tõusin siis püsti ja läksin sõin ühe juustukukli ära. Vaikselt hakkas mul parem ja nii me kolmekesi vaatasime seda sama sarja. Kell tiksus ja jõudis kätte aeg minna magama. Ajasin nad diivani pealt minema ja tegin endale sinna aseme üles. Viskasin pikali ja mul ei olnud tuju mängida, kirjutada ega vaadata midagi. Ma siiamaani taastusin sellest, et mul oli halb olla ja ma tahtsingi lihtsalt magama minna. Nii ma panin enda äratuse välja, keerasin külili, aga und ei tulnud muidugi. Vähkresin seal mingi paar tundi- vähemalt nii tundus, aga ma keeldusin ka telefonis olemist, kuna siis ma ei jäägi magama.

Hakkasin mõtlema kõigele. Tänasele päevale, sellele, et me peame vara ärkama, homsele üritusele, Emiliale ja noh ma võin neid asju nimetama jäädagi. See on nii tüütu minu arust. Kuidas sa oled unine või enne olid kogu aeg unne vajumas ja siis kui lõpuks saad magada ei ole und kuskil näha. Kui ma seal korralikult mõeldud sain ja mingi 50 korda vähemalt ennast ümber keeranud olin, siis tuli ka uni. Üks hea, korralik uni. Magasin nii hästi, et ma ei ärganud kordagi vahepeal üles.

—

Jätkub

- D