She's in love with a gangster

9. Kolm asja, millest aru saada.

Hei! Siin on taastatud osa. Pole küll nii pikk, kui algul oli aga no tõesti, ma ei suuda sama asja mitu korda kirjutada. Vabandan selle pikema ootamise eest aga 9 osa on siin, ning 10. osa panen ka kohe üles :) 

„Trey kuule, ma käin korra ära,“ ütlesin ning tegin talle põse peale musi.

Kooli jõudes sain aru, et miski oli valesti ja ma kavatsesin selle asja korda ajada.

Chelsea ja Hanna ignoreerisid mind. Nagu reaalselt. Nad ei vaadanu mulle otsagi.

Ja ma isegi ei teadnud, miks! Enda arust ma küll neile midagi ei teinud…

Nägin Chelseat ning Hannat istumas söökla laua taga. Kõndisin kohe nende juurde.

„Miks te mind ignoreerite?“ küsisin. Panin käed risti  ning seisin ülbe hoiakuga. 

Vaikus. Mõlemad vaatasid vaid lauale. 

"Ma ei saa aru, mida ma tegin teile? Nagu reaaselt," ei saanud ma aru. 

"Sa tahad teada, miks me sind ignoreerime?" tõusis Chelsea järsku püsti ning astus sammukese minu poole. 

Noogutasin. 

"Kurat võtaks Allison! Meile ei meeldi, et sa Trey'ga suhtled. Ta muudab sind. Juba praegu, sul on nii bitchilik käitumine! Varsti oled samasugune lits nagu Jocelyngi!" 

Ja daamid ja härrad, see oli esimene asi, millest aru saada. Chelsea oli haige värdjas. 

Ma sain kurjaks, nagu päris kurjaks. Kas sõbrad mitte ei pidanud toetama üksteist? 

"Aha," ütlesin sarkastilise tooniga ning küsisin üle,"sulle ei meeldi, et ma Treyga suhtlen?" 

Kallutasin veidi pead ning ootasin Chelsealt vastust. 

"Ei," vastas ta. 

"Tead mida? Mind üldse ei huvita sinu arvamus. Ma olen õnnelik Treyga. Ja Jocelyn ei ole mingi lits, ta on truu oma poisile päris pikka aega juba olnud. Nad armastavad üksteist, mitte nagu sina. Hoorad ringi koguaeg. Kahju, et ma alles nüüd aru sain, kui bitch sa oled. Ja Hanna?" 

ta pööras pead ja vaatas mulle otsa. 

"Ma ei suuda uskuda, et sa tema poole võtad," ütlesin viimaks ning kõndisin minema. 

"Kallis, kas kõik on korras?" küsis Trey, kui mu tuju muutust nägi. 

"Jah," vastasin ning istusin Trey sülle, mu pea vastu ta rinda. Kõik istusid laua taga, kuid rääkisid, seega mind nad ei näinud. Nii oligi hea, sest pisarad hakkasid mööda mu põski alla voolama. 

Kahjuks aga üks inimene märkas. See oli Trey. 

"Tibu, miks sa nutad?" küsis ta ning hoidis mind. 

Ma armastasin, kui Trey pehme häälega rääkis ning minust kinni hoidis. See andis mulle migni turvatunde. 

Panin oma pea ta kuklasse ning lihtsalt istusin seal. 

Kui Trey sai aru, et ma ei vastanud talle, ta lihtsalt lohutas mind. 

"Shh, kullake kõik saab korda," Trey silitas mu selga ning paitas mu pead. 

Trey sõnad rahustasid mind maha ning mu pisarad said peagi otsa. 

"Kas sa tahad selles trääkida?" küsis mees.

Raputasin pead, teadsin, et hakkan muidu uuesti lihtsalt nutma. Pöörasin end ümber ja kuivatasin pisarad, kuid Trey sülest ma ära ei tulnud. 

"Allison!" lõugas Jocelyn üle laua. 

"Noh?" naeratasin. 

"Tristanil on abi vaja," ütles ta. 

"Milles?" 

"Ta kohtas ühte tüdrukut. Ta nimi on Theresa. Aga asi on sellest, et nad on täiesti erinevad üksteisest ja Theresa ei anna ennast kätte. Ja muide, see tüdruk töötab raamatukogus," rääkis Jocelyn. 

"Jojo," ma arvan, et meil on kõvasti tööd vaja teha. 

"Ega jah, vaene Tristan peab kõik "kuidas võita naise südandt" reeglid pähe õppima." 

"Oota, mida? Teil on oma reeglid?" küsis Ryan. 

"Jah, naersin. Nendest reeglitest on nii palju raamatuid ka tehtud." 

"Tundub, et mul on palju tööd," pomises Tristan. 

Ja siit tuli teine asi, millest aru sain. Trey gäng oli mulle nagu teine perekond. Kõik olid nagu õed ja vennad. 

Koju jõudes läksin kohe kööki, kus nägin, et emps tegi süüa. 

"Kuule, Allison," ütles ema. 

"No?" küsisin ning võtsin ühe kurgi viilu, mida naine just lõikas. 

"Ma tulin täna ühe idee peale..." 

"Räägi välja," kergitasin kulmu. 

"Sa võiksid trey täna õhtust sööma kutsuda. Ma ei ole ju temaga korralikult rääkida saanudki. Tahaksin temaga tutvuda." 

"Emps, Trey ütles, et tal on täna tegemist." 

See oli tõsi, Treyl oli täna gängi koosolek. 

"Aga helista talle, küsi, mis kell tal see lõppeb. Ma tean küll, et see tuli nii kiiresti nüüd aga sa tead, et mul on töö õhtuti ja täna on mul ainult vaba." 

"Okei," ohkasin ning liikusin elutuppa. 

Saatin Treyle sõnumi. 

Kuule, emps kutsus sind täna meie poole. Ta tahab, et sa õhtusöögile tuleks :p Ma tean küll, et sul on koosolek, aga mu emps käib peale :( Sorry, kui segan btw. xoxo 

Trey vastas mulle alles viie minuti pärast. 

Olgu, mis kell? :) Ära muretse, sa ei sega mind mitte kunagi tibu. xoxo

Olin sisimas õnnelik, et Trey sai tulla. Ma tahtsin, et mu ema ikka Treyst ainult head mõtleks ja kõige rohkem olin ma õnnelik sellepärast, et ma sain teda näha! Suva, et ma teda alles näinud olin. 

Kell kuus oleks hea :) xoxo 

Olen seal, :) xoxo

"EMPS, TREY ÜTLES, ET TA SAAB TULLA TÄNA!" karjusin. 

"TORE, KULLAKE!" karjus ta vastu. 

Jooksin kohe enda tuppa ning ma avastasin ühe asja. Mul ei olnud midagi selga panna. 

Nii väike probleem, kuid samas mängis nii suurt rolli. oeh, nii palju probleeme ühe poisi pärast. Ja siit tuli kolmas asi, millest aru sain. Ühe poisi pärast, keda ma vist armastasin.