She's in love with a gangster

5. "Ma ei teadnudki, et ma lind olen."

"Ja Allison?"

"Mhm?"

"Kas sa tuleksid minuga teisele kohtingule? Ma tean küll, et eilne ei lõppenud nii, nagu ma oleks lootnud ja ma loodan, et sa annad mulle selle andeks."

"Mulle meeldiks sinuga teisele kohtingule tulla Trey," nentisin ning liikusin Treyle lähedamale, et  teda suudelda.

Suudlesime kirglikult ning vaatasime üksteisele otsa. "Sa näed muide väga seksikas välja minu särgis," muigas ta. Trey liikus korra panni juurde, kallas kaks muna sealt taldrikule ning keeras pliidi kuumuse maha. Ta pani taldriku lauale ning võttis klaasid välja.

"Tule, istu," ütles ta. "Ma ei jõua," naersin ning haigutasin ringutades. Trey muigas ning tõstis mu üles ja pani laua taha istuma. Naeratasin ning alustasin munade söömist. Need olid tõsiselt head.

"See on nii hea," ütlesin Treyle, kes apelsinimahla klaasidesse kallas.

Trey naeratas vastu ja istus peagi maha.

"Trey?"

"Jah?"

"Kas sa saaksid mind pärast koju viia. Mu emps arvatavasti muretseb juba," ütlesin ning võtsin lonksu apelsinimahlast,

"Muidugi."

Me sõime ära ning liikusime siis elutuppa, kus me mingit filmi hakkasime vaatama, sest ma ei viitsinud veel koju minna.

Alles oli hommik, aega oli.

Vaatasime "kiired ja vihased" filmi, kui järsku astusid kaks meest tuppa. Ma teadsin, et nad olid Trey gängist aga ma ei teadnud nende nimesid.

"Boss," mõlemad liigutasid oma pead alla.

"Jah Jonathan ja Nick?" küsis Trey autoriteetse külma häälega, mida ta minuga kunagi ei kasutanud.

"Harris tahab oma kogust täna kätte saada. Ta helistas."

"Kella aja ütles?"

"Kahe tunni pärast Westwoodi laos."

"Võite lahkuda."

Poisid sammusid toast välja ning Trey vaatas mulle otsa.  

"Kas ma viin su nüüd koju?"  

Noogutasin vastuseks. 

"Ma lähen nende riietega?" kergitasin kulmu, vaadates Trey särki mu seljas.  

"Sa näed väga seksikas nii välja aga ma siiski arvan, et sa peaksid enda kleidi selga panema. " 

"Okei."  

Trey tõi mulle mu kleidi ning me liikusime koridori. Mu kontsakingad olid maas. Ma võtsin need kätte, sest mitte mingil juhul ei kavatsenud ma neid killerkontsi jalga panna.

 "Tsau!" tegin Treyle põsepeale musi ning avasin autoukse, kui Järsku Trey mind tagasi tõmbas ja oma huuled mu suule lükkas. 

Naeratasin läbi suudluse. 

"Mille eest see oli?"  küsisin poisilt. 

"Niisama," muigas ta. 

Tõukasin autoukse kinni ja kõndisin naeratades enda maja poole. 

Uks oli lahti, seega ma lihtsalt tõmbasin selle lahti ja astusin sisse. Kuulsin elutoast mingeid hääli, seega kõndisin sinna poole. 

Leidsin ema ja tädi Marlene diivanilt. 

"TÄDI MARLENE!" hõikasin ja jooksin tema poole. Marlene tõusis naeratades püsti ja kallistas mind kõvasti. 

"Kuna sa siia tulid?" küsisin.

"Paar tundi tagasi." 

"Allison, kus sa ööbisid?" küsis emps. 

"Ee.. ma olin koos Treyga."

"Olite nii tegevuses, et isegi telefoni vastu ei võtnud?" 

"Ma jätsin eile telefoni koju." 

** 

Istusin enda toas ja mängisin telefonis angry birdsi, kui järsku mu telefon värises ja ma nägin, et mul oli uus sõnum. 

Kuidas siis selle kohtinguga jääb? ;) 

Kohe, praegu või? 

Jah. Ma olen kohe seal, ole valmis. 

OOOTA!! Mida ma selga panen? 

Riided, kullake. Kuigi ma eelistaksin sind ilma riieteta, ;) 

Pervert 

Ma olen kümne minuti pärast seal. Kanna midagi mugavat. 

Ja nagu välk olin ma püsti, joostes riidekapi poole. 

Närviliselt otsisin midagi selga, kuid just sellel hetkel ei tundunud ükski riideese sobiv. Tõmbasin kapist oma teksad välja ja tõmbasin need jalga. Särgi tõmbasin seljast ja hakkasin midagi peale sobivat otsima. 

Ei, ei, ei, ei, väikseks jäänud, ei, ei, ei sobi kokku, ei, võibolla, ei, jah! 

Lõpuks leidsin ühe roosa pitsilise särgi. Tõmbasin selle selga. Lootsin, et see oli sobiv. Peale tõmbasin musta värvi tagi ja jalga panin beežid, neetidega baleriinad. 

"Allison!" karjus ema alumiselt korruselt. 

"Üks kena noormees ootan sind siin!" 

Naeratasin koheselt, saades aru, et see oli Trey. 

Jooksin alumisele korrusele, seekord mitte unustades võtta võtmed ja telefoni. Ja järsku tuli mulle meelde, et me pidime kooli järgmisel päeval minema. Kurat, ma üldse ei viitsinud sinna minna. 

Trey seisis naeratades uksel ja ma kõndisin tema juurde. Trey tõmbas mind vastu enda rinda ja suudles mind siis kirglikult. Eemaldudes nägin, et Trey hoidis käes punti valgete roosidega.

"Aw! Nii armas sinust! Kuidas sa teadsid, et mulle valged roosid meeldivad?" 

"Väike linnuke ütles mulle," muigas Trey. 

"Ma ei teadnudki, et ma lind olen," naeris emps ja kõndis eemale. 

"Väga vabandan proua Evans," hakkas Trey naerma. 

"Kas lähme?" küsisin ja ulatasin roosid ema kätte.

*** 

Appi, jajajajjaa Elinor, mis kuradi pärast sa 5 kuud ühte osa postitad :D:D:D:D:D:D 

Andke andeks kallid lugejad aga ma võin öelda, et mul on selleks väga mõjuv põhjus! Ei tegelt ei ole, ma olin lihtsalt liiga laisk. Kusjuures, ma olen jupp-jupi haaval seda osa kirjutanud. Mingi pool sellest olen ma suvega kuidagi kokku ajanud ja siis täna miski mu sees tegi plõksu ja ma hakkasin lihtsalt edasi kirjutama. Tuletan meelde, et ma tahaks praegu nii väga magada, sest kell on juba suhteliselt palju ja mu silmad hakkavad kinni vajuma. Ma oleks muidu pikemalt kirjutanud, sest see sitanikerdis siin on väga, väga lühike aga ma ei jõua, ma tahaks magada. Ja ma tahtsin selle kuradima osaga ühele poole saada juba. No kaua ma jaman :D + Ma olen juba mitu kuud Maarja-Liisale lubanud, et kirjutan edasi :D Ta koguaeg koolis käib pinda mulle juba sellega, niiet here you go Maarja-Liisa. AJA TULETAN MEELDE, ET MA PEAKS PRAEGU ÕPPIMA AGA NO THANK YOU MA KIRJUTASIN SEDA ADIOS I LOVE YOU ALL BYE

Elinor :) 

Ma ausalt öeldes ei teagi, mida ma siia kokku kirjutasin