Ma tundsin end veidi kindlamalt, kui veendusin, et Sebastianit poistega polnud. Temaga kohtumine oli viimane asi, mida vajasin. Temaga ühes koolis viibimine või veelgi hullem- õppimine- oleks lõppenud varem või hiljem minu lahkumisega, sest kuigi me poleks arvatavasti väga tihti kohtunud, oleks ainuüksi mõte temaga kokkujooksmisest mind piisavalt ärevaks teinud. Mööda seinaääri hiilimine ja pidev hirm tema silme alla sattuda polnud kaugeltki see, mida ülikoolilt ootasin ja mäletada tahtsin. See pidi olema ilus aeg, põnev ja arvukate väljakutsetega, kuid Sebastiani eest enesevarjamine muudaks selle aja siin kohutavaks, enesehävituslikuks. Ta ei tohtinud siia tulla. Ma polnud selleks valmis.
" Niisiis... Mida te siin teete?" asetasin käed rinnale ja asusin kohe asja kallale.Kõlasin eneselegi ootamatult liiga ründavalt, justkui oleksid Sam ja Tom luba küsimata tunginud minu territooriumile. Mulle meeldis, et neid jälle nägin, kuid eelistanuksin kohtuda teistes tingimustes. Nendega rääkimine ja puhtsõbralikud kallistused tõmbasid mulle soovimatut tähelepanu, kindlasti olin tänu neile kahele täna endale tosinajagu ebavajalikke vaenlasi saanud.
Asjaolu, et ma olin sattunud vihaste pilkude alla ainult seetõttu, et olin poistega varem põgusalt kohtunud, häiris mind. Nagu, halloo! Ma tõesti ei tea, miks neile korda läksin või miks Tom väitis, et olin eriline.
"Ma arvasin, et su sõbranna on blond. Vabandust, Kerttu, ära võta isiklikult- sa oled kindlasti arukam, kui need anekdootidest tuntud blondiinid." Sam viskas Kerttule vabandava pilgu ja muigas sõbralikult. Tüdruk krimpsutas talle vaid nina.
"Mis see juuksevärv siia puutub? Ma küsisin täiesti normaalse küsimuse. " puhkisin vastu.
Sam pööritas silmi. " Sama hästi võiksin ma sinu käest küsida, et mida sina siin teed? Kuidas kõlab?"
Mõtlesin hetke.
Ou!
Tundsin kerget piinlikust. Miks ma esitasin neile küsimuse, millele vastust niigi teadsin? Mitte keegi ei tule ju õppeasutusse niisama hängima.
Sa pead enne suu avamist veenduma, et sealt mõttetut paska lendama ei hakka!
Kogusin ennast kiiresti ja lõin käed puusa." Küsija suu pihta ei lööda. Pealegi, teid kolme vaadates, ei imestaks ma sugugi, kui te käitegi siin lihtsalt selleks, et oma egosid toita."
"Auch! Ja Saatan on tagasi, daamid ja härrad! Palun liikuge lähima väljapääsu poole!" karjus Tom käsi peakohal lehvitades üle terve koridori , püüdes selle idiootse žestiga meie pundile jätkuvalt võõraid silmi.
Kortsutasin kulmu ja tahtsin teda lüüa. Tegingi seda ja muigasin rahulolevalt.
"Pagan, tüdruk! See on juba teine kord, kui sa mind lööd ja asja teeb veidraks tõsiasi, et see, kurat võtaks, on alles meie teine kohtumine. Kui sa kavatsed mind iga kord rünnata, siis hoiata mind ette, ma muretseks endale, ma ei tea, raudrüü äkki!" Ta keksis ühel jalal, hoides üleval teist, mille sääremarja pihta ma oma jõu suunanud olin ja nühkis seda hoogsalt.
" Kes lööb, see armastab!" irvitas Sam ja Tom liitus temaga kohe, unustades ülepingutatud näitemängu hetkega. Ta tuli mulle lähemale ning sikutas mind ootamatult juustest, mis mul kõrgesse patsi olid seatud.
Ma peaaegu, et kaotasin tasakaalu, kui Tom mind hobusesabast tiris ja pidin tagumikule kukkuma. " Issand, olete te viiesed?" karjusin, kui ennast tagasi sirgu lükkasin.
Nad irvitasid. Ma põlesin vihast ja need ennastimetlevad pornopardid irvitasid mu üle. Ka Kerttu lõkerdas nendega kaasa. Vaatasin teda ja andsin peaga märku, et ei aksepteeri tema vastaspoolele üleminekut.
Reetur!
Ta sundis oma naeru tagasi ja heitis oma käe mulle ümber.
" Anna andeks, kallike, kuid kui sa minu asemel oleksid, naeraksid sa ise ka."
Tahtsin talle vastu vaielda, kuid ta peatas mind.
"Ära hakka mulle valetama, ma tunnen sind küll."
Piilusin teda silmanurgast ja kerge muie valgus mu tõsisele näole. Loomulikult oleksin ma naernud, kui tema oleks kannipidi põrandal. Nimetame seda reaktsiooni naiselikuks õeluseks.
" Niisiis, kuhu te teel olite? Äkki me tohime teiega ühineda?" uuris Sam ja vaatas meid lootusrikkalt. Tema šokolaadipruunid silmaiirised särasid hetk tagasi kogetud lõbustusest.
Kas ta tõesti arvas, et lasen neil meid eskortida? Ma ei janune tähelepanu järele nii palju, kui nemad. Mul on vaja hoida tagasihoidlikku reputatsiooni ja ma ei lase neil oma turvalist mulli lõhkuda.
" Me läheme spordipedagoogika loengut kuulama ja see oleks teist väga armas, kui te meid saadate."
Mida? Kerttu EI!
Vaatasin tõrkuvalt Kerttut, kes mulle vaid laialt naeratas.
"Rahune, lilleke. Sa oled sellise näoga nagu ma oleksin neid välja kutsunud, mis muide poleks sugugi halb mõte." Ta avas juba oma tülika suu, et midagi öelda, kuid ma summutasin käega tema hääle.
" Ära isegi mõtle selle peale või ma vannun, et pööran ringi ja teen nagu ei tunneks sind enam." sisisesin talle.
Ma ei kavatsenudki mängida võimalusega, et võiksin poistega koos vaba aega veetes põrkuda Sebastianiga. Tom, Sam, Sebastian ja Kevin olid nagu neli nurka, mis moodustasid ühise ruudu, nad sobitusid üksteisega ideaalselt. Polnud võimalustki, et kujund muutuks ühtäkki kolmnurgaks, kaotades ära Sebastiani külje. Nägin nende ühteseotust Ränduri pubis, kui Tom mind nendega ühinema sundis. Mina leidsin, et Sebastiani külmus ja kergesti esiletungiv ärritusvõime , oli hirmuäratav ning eemaletõukav, kuid tema kaaslasi see ei häirinud. Nad teadsid täpselt, et võivad teda nokkida ja talle oma arvamuse otse väljaöelda, ilma et ta neil kaela murraks. Nad olid lähedased, ilmselgelt mähkmesõbrad ja nende sidet ei murra miski.
" Nonii, neiud roosinupukesed ja torkivate ogadega, kas liigume? " ütles Tom ja pilgutas mulle silma.Ta vihjas mulle. Mina olin okkaline. Aga vaatamata oma tõrkuvale ja agressiivsele olekule, tahtsid nad ikka veel minuga olla. Neid ei huvitanud absoluutselt, et üritasin katkematult neid endast eemale tõrjuda, kuna teadsin millega see sõbrustamine lõppeb. Varem või hiljem näen ma seetõttu Sebastianit. Tema täies hiilguses ja valmisolekus mind järjekordselt segadusse ajada. Talle meeldis minu hirmuga mängida- sadistlik idioot.
Kerttu vaatas mind oma siniste silmadega ja andis kerge noogutusega märku, et oma jalgu liigutama hakkaksin. Need olid endale justkui juured alla kasvatanud ja tundsin lisaraskust õlgadele surumas. Ma ei tahtnud pealetükkivate meesmodellidega kuhugi minna.
" Ära muretse, Nunnu, ega me sind vägistama ei hakka. Me oleme head poisid. Kompud ja metsikult tugevad pealekauba." sosistas Tom mulle, tema huuled minu kõrvast vaid millimeetri kaugusel. Värin jooksis üle mu selja ja ma tõmbusin pingule, kui sain aru, et räsiv raskus mu õlgedel ei olnud ettekujutus, vaid hoopiski Tom käsi, mis lebas loiult ümber minu kaela. Tema liigne lähedus muutis mu närviliseks. Kogusin ennast kähku.
" Kas sa üritad mulle külge luua? Sulle teadmiseks, Tom, ma ei vaata mängureid. Isegi siis, kui nad väidavad, et on head poisid." ütlesin kindlalt, kui ennast poisi käevangust välja murda suutsin. Vaatasin talle oma seisukoha veenvaks muutmiseks sügavalt silma. Otsisin sealt märki, mis annaks mulle teada, mida ta minult ootab. Arvasin, et näen tema pilgust solvumist, kui talle selgesõnaliselt oma mittehuvitatusest teatasin, kuid seda leidmata sattusin segadusse. Ta silmad puurisid mind rahulolevalt, justkui kiitnuks ta minu korviandmist heaks.Ma ei saanud aru, mis mängu ta mängis.
" Väga hea, et see selgeks saab räägitud." kiitis ta. Vaatasin teda hämmeldunult.
" Lepime kokku, et iial, ma kordan, mitte iialgi, ei hakka me sinuga sahkerdama. Isegi, kui sa peaksid tulevikus ennast avastama mõttelt, et sooviksid minuga veidi mürada, siis viska see mõte peast kohe välja. Sa pole esiteks üldse minu tüüp. Ja teiseks..."
Jäin ammulisui ootama, mida ta teiseks põhjuseks toob, kuid Sam katkestas teda. Mulle tundus, et ettekavatsetult, sest ta vaatas Tomi hoiatavalt. Ta ei tahtnud, et ma kuuleksin, mis teine põhjus on, miks ma Tomile ei sobi. See on huvitav ja ma tahan seda kindlasti teada. Uurin selle ühel või teisel moel välja.
" Jah, Nunnu! Tomi tüüp on kategoorias vähem juttu, rohkem tegusid, kui sa mõistad, millest ma räägin."
Ta pilgutas mulle silma.
Eugh! Ta kohe kindlasti ei mõelnud, mida ma arvan, et ta mõtles. Parandus! Ta kohe kindlasti mõtles, mida ma arvan, et ta mõtles.
" Tom, sa oled rõve meeshoor!Strippar Marco on sinu kõrval algaja!" kriiskasin nina krimpsutades ja vaatasin teda põlastavalt.
Ta hammustas alahuulde. Ma muigasin.
" Oh, Nunnu, Nunnu! Ma tean, su pea on minust siivutuid unistusi täis, kuid jäta see! Ma hoiatasin sind! Mida ma küll tegema pean, et sa mind enam ei tahaks?!"
Tom raputas nõutult pead, suunurgad üles kaardunud.
" Aga selle kiimaniru Marcoga ära mind küll võrdle," ütles ta tõsiselt. " See on selline õudus, et ma ei saa üldse aru, kuidas naised teda tahavad. Tõeline paradoks!"
Ta raputas ennast, lootes vabaneda ettekujutusest poolalasti stripparist. Kopeerisin teda. Sellele vaatepildile mõtlemine tekitas ka mulle õudusvärinaid.
"Maailm on veidrikke täis, kes oleme meie, et neid hukkamõista." ütlesin lõpetuseks.
" Ma ei tea, kuidas teie, kuid mina olen normaalne ja nägus. Mul on sünnipärane õigus oma arvamust valjult välja öelda." kiitis Tom enesekindlalt ja loopis oma pead teatraalselt tahapoole ning lükkas oma nähtamatuid juukseid üle õla.
Purskasin naerma.
Anna, sa kahetsed, kui need kutid endast eemale tõrjud! Nad lisavad su elule senitundmatuid värve.
Tõmbasin sügavalt hinge. Mind hirmutas mõte, et tõmban endale teadlikult ebavajalikku jama kaela, kui loobun oma peas karjuva hääle tungivast nõudmisest nende noormeestega igasugune suhtlus juba eos lõpetada.
Ära ulu pärast, kui asi kehvalt lõppeb!
Lõuad! Ma tean, mida teen ja millega riskin, ma olen iseseisev ja tugev naine, ma ei vaja kellegi heakskiitu nende poistega suhtlemiseks! Sebastian võib kuradile käia! Ta pole Jumal! Isegi, kui oleks, kavatsen ma teda samamoodi ignoreerida nagu seda ülespuhutud habemikku seal pilvepadjal. Teda pole mu jaoks olemas!
Sa saad haiget!
Mitte keegi ega miski ei saa mulle rohkem haiget teha, kui mind hüljanud vanemad, ma jään ellu!
* * * * * * * * * * * * * *
" Mis sa täna selga paned? Kas valmistume koos? Teeme üksteisele meigi ja soengud ja..."
Kerttu oli õhinas ja vuristas hinge tõmbamata mu kõrval.
" Ma ei kavatse ennast puppe- moodi üles lüüa, et sa teaks. See on lihtsalt pidu! Pealegi on kõigi nägemine seal alkoholi tõttu uduseks muutunud ning keegi isegi ei märka, mis meil seljas on. Samahästi võid sa sinna juba alasti minna, kui tahad, et sind märgataks. Ma usun, et sellel oleks küll mõju."
Turtsatasin oma sõnade järel.
" Aga mõtle, kui seal on kasvõi üks tõeliselt kena poiss ja ta on kaine...Ta märkab sind ning astub enesekindlalt sulle lähemale, sirutab välja oma käe ja palub endaga aeglasele tantsule. Tema kannab lahtinööbitud kraega lumivalget triiksärki, millest kumab läbi treenitud lihastega keha. Ta lõhnab nagu ookeanivärskus ja sina oled nagu räpakass tema tugevate käte vahel. Kas sa ei sooviks siis, et oleksid kuulanud oma tarka ja moeteadlikku sõbrannat, kes sulle ütles, et on vaja ennast üles lüüa?"
Elava kujutlusvõimega tüdruk vaatas mind tõsisilmi ning kallutas pead, kui tema suunurk üles tuksatas. Ta nägi, et oli suutnud mind hetkeks mõtlema panna, mis andis talle lootust mind tänasel üritusel kleidis näha.Loomulikult soovin ma olla ilus, kui taoline olukord peaks juhtuma, mis on muidugi väga ebatõenäoline, kuid sellegipoolest ei kavatse ma üle pingutada.
" Hästi, ma lähen su plaaniga kaasa, KUID ma panen paika piirid, millest ma ei kavatse üle asutuda. Ja sa austad mu soove, sest vastasel juhul lähed peole üksinda." ütlesin kindlal toonil ja asetasin käed risti rinnale.
" Peaasi, et sa kannaksid kleiti, muu pole oluline." kriiskas ta innukalt käsi kokku lüües.
Kerttu oli terve nädala mulle tüütu kärbse kombel kõrva pinisenud ja luninud, et ma temaga klubisse läheksin. Ma ei suutnud seda ajudele laastavat hala enam taluda ning nõustusin lõpuks, kuna ainult nii sain ma ta vait sundida.
Ja nüüd ma siis pean oma suppi helpima. Ma ei plaaninud peol kaua viibida, veel vähem ennast üles lüüa. Tahtsin varakult tagasi koju hiilida ning oma mugavasse voodisse ronida. Ma olin töönädalast surmani väsinud ja higi ning alkoholi järele haisevasse klubisse minek ainult pikendas mu kurnatud keha piinasid veelgi. Mulle meeldib tantsida, väga, kuid ma pole kunagi olnud eriline klubide külastaja. Ma leidsin, et need kohad pole turvalised.
" Lippame minu juurest läbi, ma võtan oma asjad ja siis suundume sinu häärberisse," haaras Kerttu mu käest ning tiris mind endaga kaasa. Pidin kiiresti korrektuure tegema, et tema tempo omaks võtta. Tüdruk lausa lendas.
* * * * * * * * * * * * * * * * *
" Ma tõesti ületasin ennast täna, sest Anna, sa oled silmipimestavalt kaunis. Ma tahaksin su sissemässida ja endale koju viia...laseksin sulle eritellimusena klaasist karbi teha ja hoiaksin sind seal nagu oma kõige väärtuslikumat nukku. Sa oled....VAU!!!"
Kerttu hingas valjult õhku ahmides ja pühkis silmanurka tekkinud pisara.
"Mu tüdrukust on sirgunud naine, ma olen niiiii õnnelik!" kriiskas ta, suutmata oma erutust varjata.
" Kerttu, jäta! Ilmselgelt sa pingutad üle, sest ma ei ole ..."
Sel hetkel jäid sõnad mulle kurku kinni, sest Kerttu oli mind näoga peegli suunas keeranud. Jõllitasin oma peegeldust, tundmata sealt vastuvaatavat tüdrukut.Sinine kleit mu seljas lookles nagu valatult ümber mu keha ning tõi esile hallikassinised silmad, mis nüüd särasid nagu vihmapiisad. Minu juuksed langesid ideaalselt õlgadelt rindadele, neis polnud ainsatki lokki. Huuled olid lopsakad ja kutsuvalt punased, kindlasti polnud see toon, mida ise endale valinud oleksin, kuid see töötas. Pagana päralt, mu huuled olid suudeldavad. Kui ma oleksin praegu poiss, siis suudleksin ma iseennast.Mu ripsmed olid tihedad ning kaardusid kulmudeni, muutes mu silmad armsalt suureks. Kerttu polnud kasutanud nende esiletoomiseks muid vahendeid, kui vaid ripsmedušši ja lainerit. Ja sellest piisas. Ma olin rahul. Ma olin rohkemgi ,kui rahul... Ma olin superärevil.Tõstsin käe ning puudutasin oma põske, võõras neid mu vastas laiuvast peeglist tegi sama. Ebakindel naeratus roomas mu näole, vaatasin hämmeldunult oma sõbrannat.
" Anna, saa tuttavaks oma uue minaga."
"Aia!" vaatasin Kerttut ja kortsutasin kulmu. Ta näpistas mind. Sügasin valusat kohta oma käsivarrel.
"Mida sa teed?"
Ta naeratas.
" Tõestan sulle, et sa ei näe und. See oled sina...Ja ära muretse tasu pärast, mulle piisab aitähhist ja tugevast kallistusestki." ütles ta muigega näos.
" Aitäh, Kerttu! Sa oled mulle nii kallis!" kallistasin tüdrukut kõvasti. Ta oli teinud midagi, mis muutis mind totaalselt teiseks inimeseks. Ma tundsin ennast ilusana ja see tunne oli mõnus.
" Sina oled mulle ka kallis, iludus." kallistas tüdruk mind vastu.
Me seisime seal nii üksteist hoides mõned minutid, suutmata teineteisest lahti lasta, kuni Kerttu meie seisaku katkestas.
" Lähme nüüd lõbutsema!"
Tema silmad särasid erutusest. Ja ta oli superkuum.Erinevalt minust, olid tema silmad õrnalt suitsused,blondid juuksed punutud kalasabasse, mis lookles mööda tema ühte õlga allapoole. Süsimust õlapaeltega kleit oli viisakas pikkuses ning lõppes mõni sentimeeter ülevalpool põlvi. See liibus täiuslikult vastu tema keha, tuues esile tema kena figuuri. Pidin tõdema, et me nägime vastupandamatud välja. Täna võiksin ma kahtlemata oma kauaoodatud Härra Õiget kohata, kuigi klubi polnud ealeski olnud koht, kust ma Teda leida lootsin.
Hingasin sügavalt sisse ning viskasin veelkord pilgu oma peegelpildile. Naeratasin rahulolevalt.
Võtsime oma kotid ja jakid ning suundusime all ootavasse taksosse, mille juht jäi meid ammulisui vaatama, kui ukse avasime. Viskasime Kerttuga teineteisele pilgu ning purskasime naerma. Me olime täna kindlasti huviorbiidis. Kuid mina soovisin tantsida vaid kellegiga, kelle pilk tekitab mulle värinad varbaotstest paealaeni ja kelle puhul ma tunnen, et tema võibki olla minu Eriline.