Bad Girl 2 ✔

Vägistatud

Käes oli järgmine päev ja ma polnud ikka veel magama jäänud. Ma nii väga kardsin. Ma polnud elusees Danieli kartnud, aga nüüd hakkasin järsku kartma. Miks ta mu keldrisse tõi? Mida ta teha plaanib? Kas ta tahab mind ära tappa? Kas Ben ikka tuleb mulle järgi? Äkki ta on Danieliga kambas? Ja veel paljud küsimused tiirlesid mu peas. Ma tahtsin lihtsalt nutta. Ja seda ma ka tegin.
Järsku kuulsin et keegi keeras ukse lukust lahti. Sisse astus Daniel.

"Tere hommikust Luisa. Kuidas sa magasid?"
Oli ta mu vastu nii hell nagu poleksgi midagi juhtunud ja nagu ma poleks üldse keldris.

"Ma pole magama jäänudki. Palun lase mul siit keldrist välja minna. Siin on nii külm. Ma palun sind väga. Ole inimene palun"
Rääkisin nuttes.

"Sa ei saa siit ennem välja kui sul mõistus pähe tuleb"
Muutus ta jälle kurjaks.

Ma nägin seina ääres ühte puupalki ning ma mõtlesin kuidas see kätte saada ja Danielile virutada ning minema joosta.

"Palun too mulle vähemalt midagi sooja juurde, kui minust natukenegi hoolid"
Ütlesin

"Hea küll, aga ära lollusi tee"
Ütles ta ja lahkus. Muidugi pani ka ukse lukku. Ning ma võtsin selle puupalgi ning seisin nurga taha.

Ja siis kuulsingi kuidas ta jälle ust lukust lahti keerab ning olin valmis virutama...

"Luisa. Ma tõin..."
Hakkas Daniel ütlema ning siis ma virutasin. Ning Daniel kukkus maha. Ning ma hakkasin välja jooksma kui järsku keegi mu jalast kinni haaras ning ka ise kukkusin. Ja siis tuli Daniel püsti ning hakkas mind seal samas peksma.

"Lõpeta palun"
Ütlesin, aga ta ei lõpetanud

Ning ta tõmbas mu püsti ja lükkas mu nuka ning ma kukkusin ta pani ukse lukku ning hakkas minu poole kõndima.

"Palun lõpeta ära Daniel. Sa pole sina ise"
Ütlesin hirmul

Ning Daniel tuli minu juurde ning hakkas mul riideid ära võtma.
Ja nüüd sain aru, mida ta teha kavatseb. Ta kavatseb mind vägisi võtta.

"Palun lõpeta. Ma ei taha sinuga olla"
Ütlesin.

Aga selle peale sain ma rusikaga näkku. Kui ta oli minult riided seljast saanud, tõmbas ta mul aluspesu ka seljast ning võttis ka endal püksid jalast ning lükkas mu jalad laiali ja ta tuli mu hargivahesse ning lükkas ennast mulle sisse ja hakkas ennast kiiresti liigutama sisse ja välja, ise mind pekstes või kägistades. Varsti ta õnneks lõpetas. Ning tõmbas endal püksid jalga. Ma jooksin keldri nurka ning tõmbasin ennast küüru ja hakkasin nutma. Ma värisesin üle keha. Ma olen vägistatud....

"Neid kordi tuleb veel. Ära sa loodagi et oled pääsenud ja kurat peaks sulle siia voodi tooma. Palja põranda peal on liiga ebamugav"
Lausus Daniel enne kui minema läks. Kui ta oli lahkunud võtsin ma kiiresti enda riided ning panin need selga ning läksin sinna nurka tagasi ja vajusin maha... Mul oli eluisu otsas. Ma ei tahtnud enam elada. See oli kohutav ja valus. Ma nutsin nii kaua kui lõpuks uinusin....
Kui ma ärkasin olin mingile vedrust voodile pandud ja käed ja jalad olid kinni seotud. Ja olin ikka veel seal keldris. Ning ma kuulsin et keegi tuleb ning kes muu see ikka oli, see oli Daniel. Ta pani ka enda järelt ukse lukku.

"Tere mu armas. Lõpuks sa ärkasid"
Ütles ta ning sidus mu lahti.

"Hakka sööma"
Ütles ta ning andis mulle mingi kausi.

"Ei"
Ütlesin ainult

"See polnud palve vaid käsk"
Ütles ta kurjalt

"Käi põrgu"
Ütlesin

"Hea küll. Ise sa valisid nii"
Ütles ta ning ma ei saanud aru mida ta mõtles selle all aga ta lükkas mu voodisse pikali ja sidus käed voodi külge kinni. Ning hakkas mind uuesti vägisi võtma, seekord ma ei viitsinud isegi vastu hakata, kuna teadsin et sellel pole mõtet.

"Tubli kallis. Sulle hakkab vaikselt mõistus koju tulema"
Ütles ta nimg keppis mind endasi...

Nädal hiljem...

Ma olin ikka veel keldris ja mitte miski polnud muutunud. Ikka veel oli iga päev peksmine ja vägistamine.

Aga täna mul oli millegi pärast jube halb olla. Ma ei tea millest see tingitud oli. Aga samas oli mul söögiisu suurenenud..ma ei tea. Ju olen haigeks jäänud.

Kuu aega hiljem...

Mul oli ikka veel halb ja Daniel otsustas lõpuks kutsuda mulle arsti. Ja ka muidugi polnud miski muutunud, iga päev peksis mind ja vägistas...seegi hea, et ta kondoomi kasutas...oli koguarg kasutanud.

"Arst on kohal. Tule kaasa"
Ütles Daniel...

Me olime arstiga mingis toas, kus oli kõik arsti vajalikud asjad. Ultraheli aparaat, vereproovi asjad jne...

"Kas me saaks preili Luisaga kahekesi jääda?"
Küsis arst

"Ei. Ma olen ta mees"
Ütles ta vastuseks

"Palun"
Ütles arst ning Daniel ss noogutas ja lahkus mossitades minema...

"Nii nüüd me võtame teilt vereproovi ja vaatame mis teil on"
Naeratas arst

"Palun aidake mind. Ma olen siin keldris lukutaga. Aidake mind palun"
Sosistasin ma nuttes..

"Rahu preili. Teil on vaimuhäired, te olete siin vabatahtlikult. Teie abikaasa rääkis"
Ütles ta

"Minu abikaasa?"
Küsisin

"Jah. Teie abikaasa"

"Ma pole abieluski"
Ütlesin ning siis astus sisse Daniel

"Saab valmis ka juba ve?"
Küsis ta

"Jah. Vereproov on võetud ja hiljemalt 3 tööpäeva jooksul saate vastused teada, aga kaebuste põhjal arvan, et teie naine ootab last. Võin talle ka ultraheli teha, kui soovite?"
Rääkis arst.

"Mida? Last?"
Muutus Daniel vihaseks

"Jah. Aga see pole 100% kindel"
Laulus arst

"Tehle see ultraheli siis. Aga ma arvan et ta ei oota, kuna olen koguaeg kondoomi kasutanud"
Rääkis Daniel

Ning arst noogutas.

"Preili palun tulge siia pikali ja lükake endal püksid alla poole ja tõstke särk ülesse"
Rääkis ars ning seda ma ka tegin.

Ta pani mulle mingit geeli kõhu peale ning tuli selle aparaadiga mul kõhu peale ning surus sellega natuke kõhtu

"Palju õnne. Te ootate last"
Ütles arst

"Päriselt?"
Olin ma valmis jälle nutma hakkama

"Jah teie rasedus on kestnud 1kuu ja 1nädal"
Ütles arst.

Kui arst lahkus pidin ma tagasi keldrisse minema...imelik oli mõelda, et mul on sees mingi elu. Keegi kes tunneb mu emotsioone ja igat muud. Ja kui nüüd raseduse kestvust arvestada, siis olen ma Benist rase. Kahju et ta seda ise ei tea.

Looda  et teile meeldis see osa.
Ma armastan teid kõiki väga❤❤
Pane vote jne.... 😁😁😁