Osa 3

4 1 1
                                    

Järgnevad päevad möödusid kiirelt. Püüdsime Emmaga oma uue elukorraldusega harjuda ning sisse elada. Kõik hommikud veetsin ma vanaema seltsis, kui me kõikide tema ideede teostamisteks ettevalmistusi tegime ja linnas vajalikke asju ostmas käisime. Peale lõunat ratsutasin ma Rainiga ning õhtupoolikud veetsin ma lugedes. Aeg lendas linnulennul ning enne kui ma arugi sain oli terve nädal möödunud. 

Emma näis ka olevat leppinud juba suve maal veetmisega ning päev päevalt tema tuju paranes ning kuigi ta veetis väga suure osa ajast telefonis, oli ta üha rohkem hakanud aega veetma ka koos vanaemaga. Mulle ei jäänud märkamata ka, et osa Emma tähelepanust läks ka Mattile, keda ta vahel eemalt jälgis. 

"Lola, me lähme Emmaga linna, et mõned toataimed tuppa osta. Tuled ka äkki kaasa?" 

Ma olin just ülevalt alla tulnud, sattudes vanaemaga koridori kokku. Me olime juba nädal aega tagasi ostnud värvi koridori ja trepi kõrval olevate seinte värvimiseks, kuid siiani ei olnud neid värvima hakatud. Mul oli meeles, kui elevil vanaema oli uusi värve valides olnud ning ma olin otsustanud seinad ise ära värvida täna. Ma olin selle jaoks just oma vanad teksad ja kulunud tsärgi selga pannud. 

"Ma jään siia, mul on juba plaanid tehtud. Aga minge teie. Emma rääkis eile, et ta tahaks väga juuksurisse ja maniküüri minna. Te võiksite koos ühe mõnusa tüdrukute päeva teha, see teeks kindlasti talle head meelt." 

"Sa tõesti arvad, et see meeldiks talle?" Oli vanaema veidi kõhklev. Kuigi Emma tuju oli paranenud ning ta oli hakanud vanaemaga veidi aega koos veetma, oli ta siiani veidi tujukas. Kuid üks mida Emma armastas oli kõiksugused hoolitsevad protseduurid. Selles olime me aga erinveda. Ma ei kannatanud ühel kohal istuda, kui ma olin selleks sunnitud. Ja kui sa tahad uut soengut või maniküüri, siis sa olid sunnitud rahulikult ühel kohal istuma. Emma aga jumaldas seda. 

"Ära talle ainult ütle, et see minu idee oli." Andsin kogu au idee eest talle. 

"Kindel, et sa kaasa ei taha tulla?" 

"Täiesti." Naeratasin talle laialt. 

"Oh, aga lõuna on ju vaja teha. Poistel on täna nii palju tööd, ma ei tellinud ka midagi. Ma ei saa neid ometigi nälga jätta." 

"Ära muretse, ma hoolitsen ise lõuna eest." 

"Ma ei saa seda sinu õlule jätta. Me lähme ostame taimed ära ja tuleme siis tagasi." 

"Ma saan hakkama, ära muretse. Mul ei ole selle vastu midagi. Kodus teen ma tihti süüa ning ma kahtlen, et keegi nälga jääb. Minge ja lõbutsege." Innustasin teda takka. Pealegi tahtsin ma teda värvitöödega üllatada ning selle jaoks oli mul vaja neid kodunt minema. Muidu poleks see enam üllatus. 

"Küll sa oled alles tubli lapsukene." Õhkas vanaema kiitlevalt, silitades õrnalt mu pead. 

"Tead mis, minge käige siis juba kinos ka ja kusagil õhtust söömas. Kui te koju jõuate olete kindlasti väsinud, siis ei pea enam õhtusööki tegema hakkama ja mul ka vähem suid keda toita vaja." Pakkusin, juhatades vanaema samal ajal välisuksest välja. 

"Me ei saa ju õhtuni kodunt ära olla. Siin on ka asjatamist." Vaidles vanaema vastu. Peatusin verandal, naeratades talle laialt temast lahti lastes. 

"Usalda mind, me saame hakkama. Enne kaheksat ma teid tagasi näha ei taha." Teatasin talle, kõndides kiirel sammul tuppa tagasi ning sulgesin ukse enda järelt, andmata talle võimalust enam vastu vaielda. Pealegi teadsin ma, et selline pikk päev linnas teeb Emmale head. Ja eriti teeb see head vanaema ja Emma suhtele, et nad terve päeva koos veedavad, tehes asju mis mu väikesele õele meeldisid. 

Naeratasin rahulolevalt jäädes koridoris ringi vaatama. Mul oli vaja kõik eest ära liigutada, et üldse midagi tegema hakata. 

Mõni minut hiljem kuulsin ma juba autot maja eest minema sõitmas ning see oli mulle märguandeks oma töödega pihta hakkamiseks. Kõigepealt võtsin ma seintelt maha pildid ning korjasin kõik esemed kappidelt ära, pannes need kõik söögitoa lauale hoiule. Seejärel viisin  järi ja suure põranda vaasi minema ning püüdsin ka koridori kummutit minema vedada, kuid see osutus minu jaoks liiga raskeks. Sama tegin ka trepi juures olevate asjadega suutes kõik muu eest ära viia, kuid keset ruumi paiknev ümmargune laud ning trepi vastas seinas asetsev suur laud osutusid samuti liiga raskeks minu jaoks.

You've reached the end of published parts.

⏰ Last updated: Sep 20, 2023 ⏰

Add this story to your Library to get notified about new parts!

Suve teine võimalusWhere stories live. Discover now