XI

83 10 0
                                    

Avasin esimese lehekülje ja raamatus oli juttu deemonite ajaloost. Jõudes järgmise osani, mille pealkiri on Ksir.

KSIR

All maailmas esimene valitsenud deemoni liik. Nende valitsus aeg oli rahu kõigile. 400 ringi kuningas ja kuninganna armastasid üks teist ja varsti sündiski veel üks pereliige. Printsessi, Zadelina, sünd oli maagiline, taevasse tõusis koidu ajal fööniks, täites kogu maailma valgusega. Kuid peale seda hakkas kuninganna Luna- Liis Del Fenice muutuma. Tal olid õudusunenäod, mis ei lasknud tal magada ja millest ta kellelegi täpselt ei rääkinud. Kuninganna muutus haigemaks ja osad isegi ütlevad, et hulluks. Printsess oli siis juba aastane ja ei tahtnud kuninganna juurest ära minna, seega ei jätnud Luna oma last mitte kellegi hoolde, ta ei usaldanud neid toite, mis neile toodi, kuniks ühel õhtul ta kadus. Keegi ei tea, mis juhtus täpselt, kuid kui päike loojus langes ka fööniks.

Paari tunni pärast tuli kuninganna räsituna tagasi ning kukkus lossi väravate ees kokku. Ta viidi kiiresti voodisse, kutsuti arst ning tuli välja, et Luna on suremas ja seda ei saa ravida. Isegi Targale oli see tundmatu haigus. Kui kuninganna ärkas üritati teada saada, kus on printsess. Luna ei saanud öelda, väites, et muidu ta sureb. "Ärge muretsege, ta magab praegu ja ärkab kuuesaja tuhande aasta pärast uuesti, kuigi ta lõhn ja nimi on muutunud, tuleb ta ikkagi tagasi. Ma pidin seda tegema, muidu nad oleksid ta leidnud." Päriti kes ja vastuseks saadi Varjud.

Kuninganna palus Targal midagi ülesse kirjutati ja nõnda tehti. Peale seda Luna suri ning kivistus.

Üks haaval hakkasid kõik kivistuma. Kõige pealt kuningas ja tema järel teenrid, koristajad, kokad, isegi palee loomad, aednikud, kes aega pügasid olid nagu kaunistused. Kuid Tark liigub ikka veel palees ringi, oodates printsessi saabumist. Ta kannab endaga kõikjale minnes kaasas raamatud, milles seisab lause "Suudlus armsamailt, suudlus plaanijalt, inimhing kallimalt, loojub kuniks tõuseb, ta taas ärkab, su vabaks päästab."

"Suudlus armsamailt, suudlus plaanijalt, inimhing kallimalt, loojub kuniks tõuseb, ta taas ärkab, su vabaks päästab. Mida see veel tähenda?" küsisin valjult ei kellegi käest. Kuid järsku kuulsin kedagi uksele koputamas.

"Tulen, tulen!" karjusin, et kes iganes uksele koputas, selle lõpetaks. "Ei sa rahus ka lugeda," pomisesin enda ette, pannes raamatu tagasi kasti ja selle oma garderoobi riiete taha. Jalutasin treppist alla esikusse. Keerasin ukse lukust lahtu ja avasin selle. Trepil oli kolm pitsa karpi, lõhna järgi sain aru, et tegemist on juustpitsaga. Nende kõrval seisis suur pudel cocat.

"Küsisin ju kaks karpi pitsat," ütlesin ohates, "aga noh ma saan nüüd öösel, lugedes raamatut." Võtsin söögi ja Coca ning läksin enda tuppa tagasi. Panin asjad voodile, tõin köögist klassi, kuhu Coca valasin ja selle öökapile asetasin.

Garderoobi minnes, võtsin raamatu, mis enne poolikuks jäi ja heitsin voodisse pikali. Korora tõstis korraks pea, kuid langetas selle uuesti jäädes magama. Avasin raamatu ja lugesin seda hommikuni, hammustades ampse pitsast ja kihisevat jooki peale juues.

Aeg möödus ja hommik saabus kiiresti, keerasin viimase lehekülje võttes lonksu joogist. Piilusin seinal tikksuva kella poole, mis näitas pool kuus seitse minutit läbi. Tulin voodist välja ja sirutasin. Panin raamatu garderoobi tagasi ja läksin dušši alla.

Peale pikka aega astusin dušši alt välja, sooja ruumi pannes musta värvi rätiku endale keha ümber ja ühe juustesse. Kõndisin magamistuppa ja otsisin välja aluspesu, mida selga panna. Kuivatasin keha ära ja panin selga rinna hoidja, kuid seda kinni pannes, sain kohe aru, et see on liiga väike.

"Mida põrgut?" küsisin endalt võttes samal ajal seda seljast, et suurust vaadata. C, see on minu suurus. Viskasin selle vihaselt voodisse ja panin, püksikud jalga, peale dressid ja paks must pusa. Koolikotti panin musta seeliku, selga paljastava pluusi ning mustad kontskingad.

Võtsin voodilt telefoni, mis oli eile taskust välja tulnud. Vaatasin kella ja see oli kaheksa saamas. Istusin voodi ääre peale ja vaatasin enda sotsiaal meediad läbi, et aega veeta. Peale poolt tundi läksin bussile ja sealt edasi pesupoodi, kust sain paraja suurusega rinnahoidja.

Maksin selle eest. Vestus vahetasin riided ära nende vastu, mis kaasa võtsin ning panin teised kotti. Peale seda läksin kooli jõudes kohale alles kolmandaks tunniks. Hoonesse jõudes lähen kohe oma kappi juurde, võtan vajalikud asjad ja kõndisin geograafia klassi ning Elenora viskas ennast mulle kaela, "Kus sa olid?"

"Uh, ma magasin sisse?" kõlas mu vastus küsimusena, kuid tüdruk mu küljes sellest vist aru ei saanud, kuna ta jätkas enda jutustamist, kuidas ta mind igatses.

"Lase ta nüüd lahti Elenora," tuli ka Siljaana lähedamale, "Meil kõigil on oma elu."

"Ma tean, kuid ma igatsesin teda!" lasi ta minust lahti.

"Kuid tal on oma elu ja ei saa sinuga 24/7 koos olla," ohkas teine tüdruk, üritades naiivsele selgitada olukorda.

"Ma tean seda vägagi hästi," podises ta korraks ja siis jätkas kohe rõõmsamalt, "Meil on jõuluball tulekul! Sa pead tulema. Ma ei jätta sind ennem rahule!"

"Usu mind parem on kohe nõustuda, kui lasta tal vinguda. Mul virises ta terve hommiku, kuniks jah ütlesin," rääkis Siljaana mulle.

"Hästi, eks ma siis tulen," ohkasin teades, et ma ei kannataks Elenora vingumist ära.

DeemonWhere stories live. Discover now