Üksi (Eesti keeles - McFly)

#4

Laupäeval ärgates suundusin ma esmalt unisena ja hommikumantlis alla. Kogu alumine korrus lõhnas kohvi järele, nagu tavaliselt hommikuti. Mu ema ja isa olid mõlemad täies riides elutoas: ema luges raamatut ja isa tegeles millegagi oma sülearvutis.

„Hommik,“ ütlesin väsinult ja suundusin kööginurka endale kohvi kallama. Mu vanemad pomisesid mulle tervitused tagasi ning ema tõusis püsti.

„Kuidas eile läks?“ küsis ta minu poole kõndides. Silmitsesin oma isa, mõeldes, kas ema oli talle peost rääkinud, sest kui oli, vedasin ma kihla, et isa polnud selle üle just eriti õnnelik.

„Hästi,“ kehitasin õlgu.

„Siis on tore. Kas sa...? Ma mõtlen, ma saan aru, et sa oled noor ja nii, aga...“

„Ma ei olnud purjus, ema,“ muigasin. Jätsin meelega mainimata fakti, et ma olin veidike joonud, sest isa võis meid kuulda.

„Kuidas sa koju said? Annie poiss-sõbraga?“

„Dougiega, jah.“

Ema noogutas. Kuigi see võis siin tõelise ristküsitlusena näida, teadsin ma, et ta ei mõelnud sellega midagi halba. Päris kindlasti polnud ta liiga kontrolliv, pigem tundis lihtsalt minu tegemiste vastu huvi ning selles polnud minu arvates midagi halba.

„Kas meil midagi süüa on?“

„Me läheme täna õhtul poodi, aga tee endale võileiba.“

Ema kõndis tagasi elutuppa lugema ning ma tegin endale kaks juustusaia kaasa. Üldiselt ei meeldinud mulle, kui saial oli ainult juust, kuid nii sink kui vorst olid otsa saanud.

Hommikupooliku veetsin ma lugedes. Otsustasin täna enne jõusaali minekut raamatukogust läbi käia, tagastada selle, mille ma just lõpetanud olin, ning midagi uut juurde võtta. Esmaspäevaks ei olnud eriti palju õppida ning küll mul selle jaoks õhtul aega oli.

Natukese aja pärast paningi endale sportlikud riided kaasa ning käisin kiiresti raamatukogust läbi. Seejärel sörkisin jõusaali. Kell oli alles üksteist, mis tähendas, et seal polnud eriti palju inimesi, aga siiski nägin ma seal paari keskealist meest, ühte naist ja mõnd poissi meie koolist.

Proovisin kõiki inimesi ignoreerida ning jooksin end kõigepealt soojaks. Siinne jõusaal oli Keila omast kõvasti suurem ja masinad olid kindlasti tänapäevasemad. Umbes tunni aja pärast, kui rahvas juba kogunema hakkas, suundusin tagasi koju.

Esimese asjana käisin pesemas. Kuna mul oli niikuinii tarvis juukseid pesta, otsustasin täna jõusaalis aega ja vett säästa. Keerasin juuksed rätikusse ja panin endale mugavamad riided selga – mul polnud plaanis täna enam kuhugi minna.

Otsustasin kiiruga ära õppida ning suundusin pärast seda arvutisse. Harry oli mind Facebookis sõbraks lisanud ning ma võtsin ta kutse vastu. Me rääkisime natuke aega, aga siis ütles ta, et peab bändiproovi minema. Soovisin talle edu ning sulgesin arvuti.

Raamat, mille ma laenutanud olin, oli liiga põnev, et selle lugemist normaalsel ajal lõpetada, seega oli esmaspäeval ärkamine mulle tavapärasest raskem. Võtsin oma juuksed lokirullidest välja ega suutnud neid kuidagi normaalseks saada, viimaks panin need lihtsalt ajutiselt krunni ja tegin endale alumisel korrusel kohvi ja süüa.

Tagasi üles jõudes otsisin endale midagi selga ning asusin uuesti juustega tegelema. Lõpuks punusin ma tuka eest ära ning jätsin selle nii. Tegin endale kiiruga meigi ja suundusin alla riidesse panema. Kuna täna oli üpris külm, sain ma vanemate autoga kooli.

Koolipäev venis kohutavalt aeglaselt, asja ei teinud eriti paremaks ka see, et ma ootasin pidevalt vahetundi, et üht kindlat blondi poissi otsida. Viimase vahetunni ajal naeratas mulle viimaks õnn.