Suvevaheaeg❤️(LÕPETATUD)

13.Peatükk

Politseinik oli ukse kinni pannud ja ma istusin diivanile. Ma nutsin ja ei teadnud mida teha. Kasuema ütles alati et sõbrad toovad õnnetust ja häda. Tal oli vist õigus. Mõtlesin et see ei ole normaalne. Sulgen silmad. Avan need uuesti. Olen ikka diivanil. Mu õed magavad tugitoolides. Liigun köögi poole. Teen kapi lahti. Võtan sealt muffinite pulbri. Võtan suure kausi ja visbli. Võtan veel piima ja suhkru ja munad. Valan pulbri kaussi. Lisan munad. Kallan piima ja panen suhkurt. Otsin muffinite küpsetus plaati kuid ma ei leia seda. Lähen majast välja. Liigun tüdrukute maja poole. Koputan. Uksele tukeb Hallie. "Tsau, kuule saad muffinite küpsetus plaati laenata?" Küsin ma. "Ikka, kui mulle ka muffinit annad!" Üritab Hallie diili teha! Halliele meeldib teha võistlusi ja diile! Anniele see eest meeldib lugeda raamatut(üksi) või käia peol(sõpradega)... "Nõus!" Vastasin ma. Hallie kergita kulmu ja sirutas käe ette. Sirutasin ka käe ette ja kätlesime. "Ann! Tule löö lahti!" Karjus Hallie. Annie tuli ja tegi mis paluti. Seejärel suundus Hallie tuppa ja tõi mulle plaadi. "Tänks!" Viipasin käega ja suundusin oma majja.

***
Jabob astus uksest sisse. "Mm, kallis mis head lõhnad siit tulevad?" Mõmises ta ja tuli minu poole. Ta üritas mind suudelda kuid ma lükkasin ta eemale. "Caroline, mis sul viga on?" Küsis ta minult. "Hoia eemale!" Sosistasin ma nii, et ta kuuleb. Ta lähenes mulle ja üritas kallistada. Haarasin noa ja pöörasin ümber. "HOIA EEMALE! KAS SA EI SAANUD ARU?" Karjusin ma talle. Hingeldasin. Tündsin kiireid ja sügavaid õhu riglemur oma rinnust. Mu käes värisesid ja ma tahtsin nutma hakata ja mulle tundus, et ma ei saa muud teha kui kukkuda. "Rahu! Caroline. Rahu! Carru!" "Oi sa ei öelnud seda praegu!" Sosistasin ma. "Mida? Carru?" Oli ta... Segaduses? "ÄRA KUTSU MIN CARRUKS!" Sattusin ma raevu ja võtsin laualt lille vaasi. Vaasis olid lilled, mis Jacob mulle kunagi ostis. Võtsin vaasisy lilked ja viskasin ned talle jalge ette. "Mis asja?" Küsis ta. "Ah et mis asja?" Karjusin ma talle. Viskasin vaasis oleva see talle peale. "Ma ei mõista!" Ürias ta midagi seletada. "Ehk nüüd saad!" Karjusin ma talle. Viskasin vaasi ta jalge ette kildudeks. Trampisin kiirel sammult magamis tuppa. Võtsin riiete kappide vahelt kohvrid ja viskasin need voodi peale. Panin asjad kokku. Jacob tuli sinna ja toetus ukse piidale. "Mida sa teed?" Küsis ta irvega. "Lähen sinu juurest ära!" Ütlen talle ugavalt. *Miks see teda huvitab? Ta on jubminu VÄIKESE ÕEGA!* "Kuhu sul minna on?" Küsis ta alguses "tagasi tüdrukute maija või?" Lõpetas ta siis. "Sul on selline irve et sinna tagasi ei saa! Nii et tagasi tallinasse! Minu ja sinu elu on läbi!" Rääkisin talle ukse poole kõndides.

Arvan, et see raamat saab varsti läbi! Mul on vaja siis ideesid uue raamatu jaoks. Palun komenteerige igasuguseid ideesid!

Päikest!🌞