Kiusaja

13.osa - Kättemaks on magus!

Chloe VN

Lõin ühikatoa ukse pauguga kinni, lastes oma kotil kukkuda voodi ette. Ma ei saa sellest idioodist üldse aru! Alles eile oli ta täiesti normaalne, ta hakkas mulle juba isegi meeldima ja täna suutis ta kõik jälle ära rikkuda! Potsatasin vihaselt oma voodile maha. Chloe, hoia lihtsalt temast eemale. ütles mu sisemine hääl. Olin sellega täiesti nõus, aga seda oli raske teha. Ma pean talle kätte maksma, aga seekord veidi teisiti. Nagu öeldakse, kättemaks on magus!

Sirutasin käe oma koti järele, et see voodile tõsta. Võtsin kotist välja moe ajaloo kohta käiva raamatu, mille ma ennist raamatukogust laenutasin. Avasin raamatu ja alustasin lugemist, sest järgmisel nädalal tuleb mul sellest kirjutada kokkuvõtlik jutt. Kui nüüd lähemalt rääkida, siis ma tulin ülikooli õppima moedisaini. Mind on see ala üsna noorest east juba huvitanud ja tulevikus tahaks kindlasti saada kuulsaks disaineriks. Suurelt unistada ju võib!

Tänu sellele olin suutnud maha rahuneda ja unustada kas või hetkeks selle mölaka.

''Hei, ma olen tagasi!'' ütles Lissy uksest sisse astudes.

Tõstsin oma silmad raamatult Lissyle ja naeratasin.

''Kuidas oli loeng?'' küsisin tüdrukult, tehes enda kõrvale ruumi, et ta saaks istuda.

''Huvitav oli, sain päris palju uusi asju teada.'' rääkis ta õhinal mu kõrval istet võttes.

''Ja kuidas sul möödus eeskujuliku õpilase olemine?''

''Niall...ta käitub ikka edasi nagu idioot!'' seletasin silmi pööritades.

''Mis ta jälle suudles sind?'' küsis Lissy.

''Jah, juba lootsin, et temast saab veel asja!'' vastasin ja sulgesin oma raamatu, jättes sinna vahele enne järjehoidja.

''Aga ma kavatsen talle kätte maksta!'' rääkisin kavalalt.

Lissy noogutas mulle naeratades.

''Seekord teda õrritades.'' laususin kindlalt.

*

*

Suundusin oma spordikotiga tüdrukute riietumisruumi, seekord ilma Lissyta. Tüdruk otsustas viimase tunni vabaks võtta, et õppida homseks suureks tööks, mis ta erialal tuleb. Olin veidi nördinud, et Lissyt polnud. Meil on koos alati lõbusam olnud kui eraldi. Täna oli kuidagi eriti veniv tund, mis mulle üldse ei meeldinud, et see nii on. Olin just jooksnud terve saali ulatuses ringi ja pingile maha istunud. Mul ei olnud tuju tänaseks kehalise tunniks.

''Mis sa siin istud?'' küsis minuni jõudnud Niall.

''Pole sinu asi!'' vastasin ülbelt.

''Pead sa koguaeg nii tujutsev olema?'' küsis kutt tõredalt.

''Muidugi, sinusuguste vastu alati!'' vastasin suurima hea meelega.

Õnneks segas meid tunnikell, lõpuks ometi sain Nialli seltskonnast lahkuda. Tõusin pingilt ilma midagi ütlemata ja suundusin riietusruumi. Nagu alati olin mina viimane, kes siia jäi. Kahjuks ei saanud ma enam kaua üksinda olla.

''Kas sa tead ikka, et nii pole viisakas hiilida tüdrukute riietusruumi!'' ütlesin ma seljast võttes oma spordisärgi, olles nüüd rinnahoidjate väel. Ma siiski pean seda idiooti õrritama ja talle kätte maksma.

''Kas sa võiksid jääda nii nagu sa oled?'' küsis kutt, ignoreerides minu küsimust.

''Küsimusele ei vastata küsimusega.'' ütlesin talle lähenedes.