Kiusaja

7.osa - Ära jõllita mind idikas!

Chloe VN

''Issand, milline mölakas see Horan on!'' seletasin vihaselt turtsatades oma sõbrannale.

''Usun, aga sa said hästi hakkama sööklas.'' naeratas Lissy kindlalt.

''Ta oli selle ära teeninud.''

*

Läbi oli saanud viimane tund, jalutasime ühika suunas.

''Kas meil jäi esmaspäevaks palju õppida?'' küsisin sõbrannalt, kui olime oma ühikatuppa sisenenud.

''Ei, ainult mingid mõisted.'' vastas Lissy.

Vajusin mõttesse, mõtlesin mida võtta ette vaba õhtuga. Kuid siis torkas mulle pähe hea idee.

''Liz, viitsid minuga jooksma tulla?'' küsisin tüdrukult.

''Chloe, sa ju tead, ma pole spordiinimene.'' seletas ta.

''Mh, aga sul tuleks jooksmine hästi välja.'' ütlesin, üritades teda siiski kaasa meelitada.

''Mõni teine kord.'' vastas Lissy oma riideid kappi sättides.

''Hea küll, ma siis lähen üksi.'' ohkasin.

Tõesti lootsin, et ta tuleb minuga kaasa. Ma tean, et talle ei meeldi eriti sport, aga ta siiski on minuga käinud jooksmas ja ka pärast seda täiesti ellu jäänud.

''Anna andeks, täna tõesti pole tuju!'' vabandas tüdruk.

''Pole hullu!''vastasin naeratades.

Tõmbasin jalga oma dressipüksid ja vahetasin pluusi spordi rinnahoidjate vastu. Märkasin, et ka Lissy on kuskile minemas.

''Mis sa teha kavatsed?''

''Lähen kohvikusse, teen järgmiseks nädalaks essee ära.''

''Siis meil on veidi maad ühine tee.'' naeratasin.

Haarasin voodilt oma dressika koos kõrvaklappidega ja astusin toast välja, Lissy minu järel.

*

''Pärast räägime siis!'' ütlesin tüdrukut kallistades.

''Olgu sul tore jooks!'' soovis Lissy mulle, enne kui maja nurga taha kadus.

Hingasin kergelt välja, ühendasin kõrvaklapid telefoniga ja asetasin telefoni dressika taskusse. Peale jooksu alustamist tundsin, kui palju ma päriselt jooksmist igatsesin.

Olin jooksnud tund aega, kuni mind peatas mu telefoni helin. Ühendasin kõrvaklapid lahti ja vastasin telefonile.

''Jaa!'' vastasin veidi hingeldades.

''Chloe, sa pead kohe ühikasse tulema.'' ütles teisel pool toru Lissy hääl.

''Midagi juhtus või?'' küsisin oma ühte kulmu tõstes.

''Võib ka nii öelda, lihtsalt sa pead seda oma silmaga nägema!'' seletas tüdruk üllatunud olles.

''Okei, ma olen viie minuti pärast seal.'' vastasin ja panin kõne kinni.

Loodan, et midagi halba pole juhtunud.

*

Ühikasse jõudes võtsin tempo maha. Hingasin paar korda sisse-välja ja kiirustasin meie toa poole. Märkasin, et uks oli lahti.

''Mis juh-'' küsisin uksel seistes, kuid ise samal ajal vait jäädes.