Tõus ja mõõn

3. Osa

"Hallo-maa kutsub Layla, mida sa vaatad?"Melody keeras oma pilgu sinna kus mina ja kortsutas kulmu.

"Kes see mees on? Miks ta meid vaatab?"

Kehitasin õlgu, ma ju ei tea miks ta siin on.

"Kas sa varjad meie eest midagi? Kas sa sellepärast olidki kadunud? Käisid kuskil temaga? Sa ju tead teda, eks? Oeh kui kena ta on," naine naeratas nagu lollakas ja silmitses ukse juures olevat meest, kes vaatas ikka veel meie poole.

"Melody vahepeal tahaks küsida mida sa tabrid, ja kas sa vahepeal vait ka püsid? Vastades su küsimustele, ei ma ei varja midagi, ma ei olnud tema pärast kadunud, ma ei käinud kuskil temaga ja ma tean teda,"vuristasin kõik ühe joruga välja ja tõmbasin hinge.

"Kutsu ta siia"

"Mida, ei?"vaatasin naist pilguga"kas sa oled rumal", aga tundus, et ta ei saanud aru mu pilgust.

Melody viipas mehele käega kutsudes teda nii meie lauda, toetasin oma pea kätele tundes survet teiste poolt. Kogusin end kiirelt ja naeratasin Damienile sõbralikult.

"Tere kõigile,"mees naeratas oma lummavat naeratust ja lasi silmadega üle meie.

"Tere," Melody volksutas silmi ja naeratas häbelikult.

Teda tundes ta flirtis, otse minu silme all! Kas ta alles polnud teise armunud?

"Tere," Thommy vaatas mees altkulmu kahtlustavalt, tundes arvatavasti mehe hommikusest põgusast kohtumisest ära.

Ainus kes tere ei öelnud olin mina, kõik kolm silmitsesid mind ja ootasid kannatlikult.

Surusin hambad kokku ja pressisin selle põgusa tere endast välja.

"Tore sind taas näha," Damien vaatas mind ja ootas.

Tundsin endas viha kerkimas, miks ta tuli jälle mind kiusama. Vaiksin meelega oodates ta lahkumist, et siis enda igapäevaelu jätkata. Minu plaanid rikkus ära Melody, nagu alati.

"Äkki soovid meiega liituda, veel jõuad, meie tellimused pole jõudnud."

Ahhetasin selle peale, kas ta on mu vaenlane või mu osaline sõbranna, kelle olulisust polnud ma veel jõudnud määratleda.

"Suurima rõõmuga," Damien tõmbas laua alt tooli ja istus minu vastu.

"Kindel, et ma ei sega? Teil tundub olevat midagi ärilõuna taolist."

Enne kui ma jõudsin midagi öelda vastas Melody minu eest.

"Ei, ilmselgelt ei sega, Layla sõbrad on ka meie sõbrad ja kohe kindlasti pole see ärikohtumine, ma isegi ei tööta nendega samas firmas," naine mängis oma juustega ja keerutas neid sõrmede vahel, flirt mis flirt.

"Ahsoo, nägin seda härrat ennem firmas ja eeldasin kohe, et teie töötate ka koos nendega."

"Oh, sa ei pea mind teietama, millegi pärast mu sõbrad ei maininudki, et nende firmas käis täna niivõrd ilus mees,"Melody lõi mind jalaga tooli all ja vaatas mind pahaselt.

"Ma ei teadnudki, et pean kõigest firmas toimuvast sõpradele aru andma,"torisesin nagu väike laps, kuid tundsin, et mul on õigus olla pahane.

"Issand jumal sa ei peagi kõigest aru andma, enamusest ma naguinii aru ei saa, aga kui mainid ilusaid mehi hakkab mu aju kohe täisvõimsusel tööle."

"Selles pole kahtlustki,"naeratasin nii võltsilt kui võimalik.

"Aga millega siis sina tegeled kui sa advokaat ei ole?"

"Ma disainin vähesel määrel riideid ja töötan klienditeenindajana riietepoes, pole küll väärikas amet, aga leiva toob lauale," silmitesesin naist oma kõrval ja lugesin ta pilgust välja piinlikkust, teadsin, et talle ei meeldinud ta töö.