Bioloogia tundi ei pannudki ma tähele, õpetaja rääkis ja rääkis kuid minu mõtted olid läinud kuhugi kaugele uitama, õigemini nad uitasid suve sündmuste ümber.
Rob, on siin koolis. Ta on siin ja nüüd olen ma sunnitud teda nägema iga päev.
„Lilit, lilit“ kuulsin eest poolt tulevat heli.
„Ah, mis on.“ Vastasin vaiksel, et õpetaja ei märkaks.
„Kas sa ei sooviks mulle pärast kooli peal tuuri teha, ma olen siin siiski uus ja ma sooviksin omaklassiga lähemat tuttvust teha.“
„Oota, mis sa oled A klassist?“
„Ära imesta midagi kallis, Rob on tark“ Martini hääl jõudis minuni.“Ära ole sellise näoga, ta päriselt on ka tark, usu mind. Kunagi oli tema see kes kõikide pahanduste plaanid välja mõtles, mina vaid täitsin ta käske.“
„Hehhehehe“ nad naersid sünkroonselt üpriski õudsat naeru ja siis välgatasid suve pildid silme ette. Nemad koos tunduvad suuri probleeme tekitama. Peaksin Martini temast eemale hoidma.
„No mis sa arvad Lilit kas aitad oma poisi parimat semu?“
Pöörasin pilgu Martini poole ja ta silmad särasid, näha oli ta soovis, et aitaksin Robi.
„Palun kallis, näita talle kooli. Mina pean ju olema omadega ja kuna te olete mõlemad A klassist siis sa saad tal ju silma peal hoida, et ta pahandusi ei teeks.“
„Aga, ma“ ma ei jõudnudgi oma lauset lõpetadagi kui Martin juba segas vahele.
„Usu mind tal on selleks rohkem kui küllalt põhjust“
Vaikus tekkis meie vahele. Vaatasin talle appi hüüdvate silmadega otsa kuid tema vaid naeratas ja säras edasi. Pöörasin pilgu Robi poole, ka tema naeratas.
„olgu mis see ikka muudab kui sulle vaid täna silma peal hoian ja näitan kooli. Ma hoiatan ma ei hakka sind nunnutama. Ma näitan sulle kooli aga lõunapausil, tahan olla martiniga.“
Püüdsin nii tõsine olla kui suutsin ja tema vaid naeratas.
„Kallis oled Lilit!“ toolilt püsti hüppates ja hõigates üle terve klassi !
„tssss Martin“ sisisesin talle...
Ta nagu tõmbus punaseks ja ta istus ruttakalt oma toolist mööda. Käis kõva pauk ja seal ta vedeles. Näost tuli punane.
„HAHEHAHEHEHAHAH“
Terve klass naeris ja õpetaja nägu tõmbus vihast punaseks.
„Klass palun vaikust“
„härra Hetway“ vaikus, vaikus ja ta pööras silmad minule
„ ja preili Lovelife“ kas teie jutud on räägitud, ma sooviksin tundi edasi anda. Kas annate mulle loa jätkata?
„Vabandage, palun jätkake.“ Hammustasin huulde, et mitte kõvasti naerma hakkata, vaene Martin ma isegi ei suutnud talle kaasa tunda. Ta oli ikka nii armas kui punastas. Seni kaua kuni mina pingutasin mitte naerda ta tõusis maast püsti ja istus rahulikult toolile.
„härra Hetway ma sooviks pärast seda tundi rääkida, teie käitumine on kuidagi ülemeelik. Te peaksite maha rahunema või ma olen sunnitud teid teise kohta istuma panema“
Oi, see ei olnud enam naljaks see oli ülekohtune. Ta ei tohtinud teda kuhugi teise kohta istuma panna.
„Vabandage õpetaja, ta ei tee enam nii“ Tõusin püsti oma kohalt ja teatasin õpetajale selge häälega.
