Ma olen elus. Tundub ebausutav, ma tean, arvestades mu pooleaastast eemalolekut. Läksin vahepeal kaduma (iseendale ka) ja vahepeal rändan siiani. Seevastu pühkisin Scriveneri tolmust puhtaks ja olen üht-teist kirja pannud. Võib-olla isegi 2000 sõna või nii.
Ma ei tea, mida tulevik toob üleüldiselt, aga kindel on see, et "Kahevahel" ei jää pooleli ning ilmselt ilmub ka nii mõnigi luuletus. Taaskäivitan pea ja mõtlen välja, kuidas see loovkirjutamine käiski. Tähtaega andma ei hakka, aga nädala jooksul võib siia miskit ilmuda. Tõenäoliselt ei mäleta keegi, mis seal loos õige toimub. Eks ma üritan järgnevate osadega selgeks teha, mida teadma peab ja mis motivatsioonid ristuvad.
Kui oled siin, loed seda sõnumit ja oled huvitatud:
Hei, tore sind jälle kohata. Aitäh, et jäid kuuldele ;)