"Ma ju ütlesin sulle, et tuleb lasta tal endal sul järel joosta,"
"Ma tean, ema, selle pärast ma nii tegingi,"
"Õpid," Ta pilgutas mulle silma.
"Ojaa,"
"Vajad siis uut kleiti?"
"Kleiti? Ma mõtlesin panna teksad ja..."
"Oo ei, sa pead ikkagist ilus välja nägema täna. Ma võin sind meikida ja soengu teha, kui tahad." *Mu ema töötab kosmeetikuna.*
"See oleks tore." naeratasin ma talle, "Kleidi kohta .. ma vaatan, kas mul on midagi."
Mul oli. Vaatasime emaga kõik mu kleidid üle - mida mul on õigupoolest väga palju -, kuni leidsime sobiva.
"Ei ole väga pidulik, aga ka mitte päris tavaline. Mis sa arvad?"
Keerutasin end peegli ees. "Mulle meeldib,"
Kleit oli must-valge täpiline, rinna alt kinnituva musta vööga, samuti mustade volangide ja rüüsidega. Ema tegi kleidi juurde sobiva maniküüri, meigi ja soengu. Olin valmis minekuks.
"Tänks, emme," sosistasin, kallistades teda hüvastijätuks.
"Palun-palun. Ja vaata, et sa siis..."
"Jah, ema, me ei tee rumalusi," Tahtsin sinna lisada 'veel', kuid mõtlesin ümber. See on nüüd küll isiklik.
"Tore. No tsau siis."
"Tsau,"
Loomulikult ei pidanud ma kogu teed ise maha kõndima, isa oli seekord isegi (!) nõus mind kohale viima.
"Lõbutsege siis hästi," sõnas ta hüvastijätuks.
"Seda kindlasti,"
***
"Hei, sa tulidki,"
"Muidugi ma tulin. Kuidas sa siis veel ennast tõestada saad, kui ma tulnud poleks?"
Jason, nagu tõeline džentelmen, riputas mu mantli kappi. Poisi silmad libisesid üle mu kleidi.
"Meeldib?" keerutasin ma end tema ees.
"Sa näed selles suurepärane välja," Ta suudles mind põsele.
Olin valmis juba tema järgmiseks kommentaariks, kui köögist tulev kõrbelõhn sundis mind seda katkestama. "Sul kõrbeb midagi,"
Jasoni silmad suurenesid ning ta tormas kööki. Hoidsin tagasi tahtmise naerma hakata. Ta ju siiski esimest korda...
Pesin vannitoas käsi, siis liikusin kööki, et vaesele poisile kuidagi abiks olla.
"Noh, kiamaniere iri?"
"Eh... malbona," tunnistas ta.
"Kust ma põlle saan?"
"Mitte nii halvasti. Tegelt ka, sa ei pea..."
"Kust ma põlle saan?" küsisin juba tungivamalt.
Ta osutas. "Vaata, et sa oma ilusat kleiti ära ei riku,"
Mulle meeldis tema hoolivus. "Mis teil nende põlledega on?" Osutasin kõigepealt tema omale, siis sellele, mida ise selga ajasin.
"Emale lähevad igasugu quiote'id peale,"
"Jah, väga naljakas. Niisiis, mis söögiks on?"
"Lasagne, šerbett,"
"Sa teed nalja," Jasoni visadus üllatas mind.
"Nope. Ja paistab, et ma valisin õigesti."
"Oojaa. Niisiis, milles sul abi vaja on?"
"Šerbett oleks vaja uuesti läbi segada, et kristalle ei tekiks,"
Võtsin külmikust ülimaitsva idamaise maiuse ning segasin seda. Ausalt öeldes polnud ma kunagi varem šerbetti teinud, kuid peale selle nägemist tekkis kohe tahtmine proovida.
"Nii," sõnasin, kui šerbett oli tagasi sügavkülmas, "ootan edasisi käske, masterchef."
"Seda on liiga palju öeldud, aga tänan,"
Vehkisin kätega, näitamaks, et ootan edasisi käske.
Jason kehitas õlgu. "Mul on kõik valmis." naeratas ta mulle oma säravat naeratust, "Palun lauda."
Ta võttis mul käest ja viis nende ilusasse elutuppa, kuhu ta oli täna loonud vägagi romantilise atmosfääri küünaldega.
"Paistab, et sul on tõesti tüdrukutega kogemusi," mainisin ma ta eelmist elu.
Jasoni ilme muutus veidi tõsisemaks. "Meil polnud midagi sellist,"
"Miks mitte? Oh, sorry, ma jälle..."
"Ei ole midagi. Sa peaksidki veidi rohkem minust teada saama."
Mu silmad läksid suureks. "Sa tõesti oled valmis rääkima?"
Ta käed libisesid mu pihale. "Mitte kõike, aga siiski. Sa oled seda väärt. Muidugi tahaks ka mina sinust rohkem teada saada."
Jasoni kaisus oli taaskord mõnus olla. See pani unustama kõik - mineviku, oleviku, tuleviku. Kogu mu piina, kui ma ootasin .. Stopp. Ma olen praegu olevikus, mitte ootavas minevikus. "Ma ei usu, et minus midagi nii huvitavat on,"
"Või kas ei ole?"
"Mitte midagi sellist, mis võiks sinul olla,"
"Iga elulugu on eriline ning sa ei saa öelda, et üks on huvitavam kui teine,"
"Või kas ei saa?"
"Ei," oli ta enda vastuses kindel.
Kergitasin silmad - Jason oli minust ligi 10 cm pikem.
"Räägime söögi ajal. Mademoiselle." Jason ootab tooli taga, kuni ma sellel istun.
"Ära eputa, ma käin ka pransas, eks ole,"
"Või kas käid?"
"Jason!"
Tema lõbus naer täitis toa. "Sorry, aga see on nii addicting,"
"Ma tean,"
Siis Jason tõsines, muutes kardinaalselt teemat. "Niisiis, alustame algusest, mis? Mida sa täpsemalt teada tahad?"