Üks reis Taisse//PAUSIL

4. Päev- Viga

Avan silmad ja saan aru, et olen mingi pehme asja peal. Avastan end oma toast, Jamesi kaisust. Ma vaatan teki alla ja saan üllatuse osaliseks. Miks ma paljas olen?! Okei, loll küsimus...

Võtan endalt vaikselt Jamesi käe pealt ära ja panen kõrvale, kuid ta paneb selle tagasi mu peale. Kurat!

Ma teen uue katse, mis ka õnnestub. Tõusen voodist püsti ja korjan maast riided üles. Oot, kuidas kurat me üldse voodisse jõudsime...RANNAST?!

Lähen vaiksete sammudega tualetti ja panen riided selga. Kuulen, kuidas hotellitoa uks avaneb ja hoian hinge kinni.

"Oi, su isa on ikka päris vallatu..." kuulen Alysha häält Jordaniga rääkimas.

"Vanamees ja ikka...Aga no hea on, Lara aitab tal mõtted Lydiast eemale saada..."

"Eemale saada? Mis sa arvad, et neist ei saa paar?"

"Mu isa ei taha amatööri ja noort naist nagu teised, ta tahab rohkem voodis kogenumat ja nii. See siin on lihtsalt reisi aegne suhe, muud midagi," seletab Jordan ja kuulen mõneajalist kohmitsemist ning siis, kuidas uks kinni läheb.

Tulen tualetist välja ja vaatan Jamesi. Kas ma olen sinusse armunud?

Vaatan korraks aknast välja ja mõtlen, et täna on alles reisi neljas päev ja ma olen juba kellegagi maganud. Lara, mis inimene sa oled...

"Hommikust, kallis!" Võpatan ma James'i sõnade peale ja pööran siis pilgu tema poole. Ta naeratab ja ma suunan pilgu tema lihaselisele kehale. Kogu öö meenub mulle hetkega, ma pole mitte kunagi midagi nii imelist tundnud.

"Hommikust," sõnan ma ja James viipab käega, et ma ta juurde läheksin. Ma tõusengi püsti ja istun voodile, James'i kõrvale. Ta näitab siis kehakeelega, et ma talle sülle läheksin. Ma teengi seda ja istun James'ile sülle.

"Noo, kuidas magasid?" Küsib ta ja hõõrub mu külgi.

"Imeliselt," vastan ma ja James tõstab mu särgi üle pea.

"Kas sa oled mul hommikusöögi menüüs samuti?" Muigab ta, kuid ma tulen ta sülest ära.

"James...See pole õige. Me..." ei oska ma kuidagi õigeid sõnu leida.

"Me...?"

"Me...liigume liiga kiiresti. Me oleme teadnud üksteist alles neli päeva, anna andeks...Aga ma ei saa..." seletan ma ja panen särgi tagasi selga.

"Oh...Miks sa ei öelnud, et sulle ei meeldinud? Kas ma tegin sulle öösel haiget või midagi?"

"Ei, asi pole seksis, James, vaid kiires liikumises. Palun, ärme saa kokku täna ja parem oleks ka kui homme."

James tõuseb voodist püsti ja tuleb minu juurde. Ta vaatab mind mureliku näoga, kuid siis näen ta silmist solvumist ja väikest viha.

"Sa poleks pidanud mul laskma sinusse armuda. Nüüd on liiga hilja, ma ei saa sind oma peast välja! Peale seda ööd eriti, mis meie vahel oli..." sõnab ta samal ajal riidesse pannes.

"James..." pomisen ma ja asetan oma käe ta õlale, kuid ta tõmbab oma õla alt ära.

"Ära puutu." Ütleb ta ja haarab laualt oma telefoni ning läheb siis uksest välja. Sisse astub Alysha.

"Noo, sõbranna? Mis teil oli väga vinge öö?" Muigab ta istub voodile, oodates, et ma hakkan rääkima.

"Alysha, ma ei taha sellest rääkida, see oli viga."

"Kas ta...tegi sulle midagi?" Muutub ta murelikuks, kuid ma vangutan pead.

"Ei, kõik oli väga imeline ja perfektne, aga me liigume liiga kiiresti..." seletan ma ja Alysha noogutab ning ei küsi midagi.