08.07.2017 California LA
Kell 04.07
"TEIE VORSTINAUDID MINUST JAGU EI SAA!!"
Ahhhhh teie ju ei tea, miks ma isegi siin olen ja mida ma oma eluga teen? Kes üldse olete teie? Ma oskan vastata oma esimesele küsimusele, aga teisel jään ma kahjuks vastuse võlgu... Okei vastus, siis no täpsemalt öeldes olen ma staar. Ma tean, et ma peaks nüüd ütlema, et ma ei taha ennast nii kutsuda vaid ma olen pigem populaarne või mingit sellist jama, kurat kui sa oled populaarne ära varja seda, sa oled kuulsus ju.
Ah, et nii, siis mida ma filmin siin õigemini? Ma filmin filmi nimega "Pinkide tagasi tulek". Miks selline nimi, ah ma ei tea? Mis rolli ma selles filmis mängin? Ma olen peategelane.. ma peaks teile ennem filmi seletama. Film räägib mingist pingviini tegelastest, kes on samas pool inimesed, põhimõtteliselt nad üritavad vallutada seda planeeti, aga mina, kui superkangelane pean selle asja juhtumist takkistama, siis ma ajan tiimi kokku ja päästan maailma. (Yee! :))
Heidan pilgu kiirelt kellale ja näen, et see näitab juba 09.26. Ma olen oma esimesel kooli päeval juba 26 minutit hiljaks jäänud, aga see on ju iga aasta nii. Agh, kes mind ikka igatsema hakkab, Tes võibolla hakkab. Mu mõtteid segab telefoni tirin, sain sõnumi Tesilt, ta kirjutas et hakkab tulema. Ta jõuab siia siis umbes 09.51. Pidin pausilt ära tulema kuna pidin jälle setile minema. Selles tseenis pidin ma oma mitte olevaid akrobaatika oskusi nüüd näitama.
2 minutit hiljem ja tseen oli lõppenud olin nüüd vaba. Nägin katuselt Tesi autot ja lipsasin ruttu riideid vahetama. Need nagu mingid stripari riided ausalt, aga minu meelest on enamus nais superkangelastel stripari riided seljas ja muidugi hästi kõrged kontskingad. Miks lihtsalt dressides ei võiks kakelda kurjuse vastu? Nii nagu Liza Koshy ütles. Ta on väga tore youtuber!
Kell 09.56 olin jõudnud Tesi autosse.
"Heyooo!" ütlesin ma oma VÄGA sõbraliku hääletooniga autosse istudes.
"Hommik!" ütles Tes mulle VÄGA väsinud hääletoonil.
"Lämme kohvi järgi nüüd! Mul on energiat vaja ma juba kella neljast üleval ju." ütlesin ma kuidagi tooli sisse vajudes.
"Kuidas sa suudad nii vara hommikul üles ärgata?"
"Ma ju terve elu seda teind!"
Sõitsime üle jäänud tee vaikuses.
5 minutit hiljem... Ma väljusin autost üksi suundudes Starbucksi poole, sisse astudes polnud ühtegi järjekorda võtsin, siis oma tavalise ehk caramel coffee ja Tesile tahtsin ka head meelt teha nii siis võtsin talle ühe chocolate chip cookie.
Istusin tagasi autosse ja ulatasin Tesile tema küpsise, mis lõhnas imeliselt ega mu coffee paha polnud, aga lihtsalt see küpsise lõhn oli imeline.
"See kord kirjutati õigesti?" küsis Tes, nime silmas pidades.
"Eip, ma olen see kord Amanda." ütlesin ma oma valesti kirjutatud nime vaadates.
Ega ma seda sotsiaalmeediasse panematta ei jäta, isegi kui neid teooriaid uskuda.
36 minutit hiljem...
Parkisime auto Tesi "privaat" koha peale. Keegi sai kunagi peksa kuna parkis Tesi koha peale. Paras talle! Ta sõi oma küpsise lõpuni ja mina lürpisin oma kohvi viimaseid otsi. Sihtisin oma pilgu kellale, mis näitas 10.42 väljusime autost ja viskasime oma sodi ära. Ma teadsin, et ma pahandada ei saa hilinemise eest kuna mu isa mingi tähtis inimene, ma ei tea kellena ta töötab, aga mu endine mata õps sai vallandatud kuna ma ütlesin isale ära, et ta pani Tesile liiga palju märkusi, kus juures täna peaks uus mata õps tulema, sest matat 5 korda nädalas. Kui nüüd õigesti mäletan, siis on ta ka meie klassijuhataja.
