Tere, Sam!
Ma ei teagi kuidas seda kirja alustada. Äkki ma kõigepealt tutvustan ennast? Ei, ma ei saa. Sa saaksid siis teada, kes ma olen. Ja ma ei taha, et sa seda teada saaksid. Võin öelda, et käime samas koolis ja minu nimi algab S tähega, täpselt nagu sinu oma. Nii et võid mind S-ks kutsuda.
Aga tõeline põhjus, miks ma sulle kirjutan on see, et...sa meeldid mulle. Väga. Sa meeldib mulle väga. Ja see, et ma sind iga päev koolis näen- kuidas sa koridoris minust mööda kõnnid või siis kuidas sa matemaatika tunnis oma pastakaga mängid või...igatahes, see ei aita üldse.
Selle asemel kirjutan ma sulle, miks sa mulle meeldid. Niisiis, mulle meeldib, et sa oled julge. Mulle meeldib, kuidas sa julged õpetajatega millegi üle vaielda või siis klassi ees vabalt esineda. Mina seda ei suudaks.
Veel meeldib mulle, kuidas sa oled nii vaba. Sind nagu ei hoiaks miski kinni. Sa teed mida tahad, ütled mida tahad. Okei, võibolla mõnes situatsioonis pole see omadus just kõige parem, aga ikkagi.
Mulle meeldib see, kuidas sa ei hooli, mida teised sinust arvavad või räägivad. Sul on sellest ükskõik. Ükskord ma nägin, kuidas kolm õpilast kõik sinust halba rääkisid, sina kõndisid neist mööda ja ma tean, et sa kuulsid neid, aga sa lihtsalt naeratasid neile. Sind absoluutselt ei huvitanud.
Ja veel meeldib mulle sinu juures sinu naeratus. Ma pole kunagi varem kellegil nii...ilusat naeratust näinud. Sinu naeratus paneb ka teised inimesed naeratama. See paneb ka mind naeratama. Sinu nägemine paneb mind naeratama.
Ma peaks nüüd vist lõpetama. Kui ma kirjutaksin üles kõik asjad, mis mulle sinu juures meeldivad, tuleks see kiri kuus ja pool lehekülge pikk. Ma räägin tõsiselt.
Igatahes, ma loodan, et sa loed seda kirja. Ei, tegelikult ma loodan, et sa ei loe seda. Sa tõesti meeldid mulle väga.
Sinu S
