Ingel

1. Kust see algas

Olin nutnud juba mitu tundi, aga mul oli suva.

Kell on 2 öösel. Jälle olen ma siin. Jälle ma mõtlen elu üle ning nutan patja. Ajasin end istukile, pisaratest läbimärg padi süles. Seinal tiksus vaikselt kell. Paar pisarat veeresid mööda mu põske aeglaselt alla, märg triip järel, ning kukkusid patja, kuhu teisedki.
Jah, ma olen kurb, kuid miks? Sellele küsimusele ma vastust ei tea. Lihtsalt olen ja kõik.

Tundsin, et uus nutuhoog tuleb peale ning surusin ruttu käed suu ette, kuulda oli vaid vaikne piuksatus. Kuid pisarad aina voolasid mööda mu nägu alla, kukkusid kätele ning veeresid küünarnuki juurest tekile. Hakkasin mõtlema, kust see kõik algas. Pisarad aina voolasid ja voolasid. Jõudsin järeldusele, et täpset punkti ei ole. See tuli vaikselt, märkamatult. Alguses ei pannud seda tähelegi, olid pisiprobleemid, kuid lihtsalt ignoreerisin neid. Mõtlesin, et see on nagu kõhuvalu, mis varsti üle läheb. Nii ütlesin endale iga päev ja lõpuks olin seal Mustas Augus nii sügaval sees, et raske oli sealt välja rabeleda. Mida rohkem ma üritasin, seda rohkem energiat mul kulus ning lõpuks ma enam ei jaksanud. Ja siin ma siis nüüd olen: ma ei ela, vaid tegelen ellu jäämisega ning kannan fake naeratust, et keegi ei kahtlustaks midagi. Kuigi on ka neid hetki, kus ma võtan selle "maski" maha. Kohe lendavad kõik kukile: "Mis juhtus?", "Kas midagi juhtus?" ja nii edasi. Enamasti vastan, et ma ei taha sellest hetkel rääkida või, et vajusin lihtsalt mõttesse.

Kui te küsite, siis jah, mul on depressioon. See päris haigus, mitte mingi Ah-Mul-Läks-See-Kontrolltöö-Täiega-Pekki-"Deprekas". Mind isiklikult ajab ülivihaseks, kui öeldakse: "Mul deprekas", kuigi tegelikult on lihtsalt veidi halvem päev või halb tuju. Lihtsalt inimeste jaoks, kes pole kunagi olnud selle haiguse (jah, see on haigus) "ohver" on see tühine sõna. Minu jaoks on sellel sõnal tohutult suur tähendus ja mitte heas mõttes. Minu jaoks tähendab, see midagi, mis lühidalt öeldes ei lase mul elada normaalset, tavalist elu.

Uus nutuhoog tuli kõike seda mõeldes peale. Vajusin uuesti pikali ning jäid oma pisarate keskel magama.