Superman123 logis sisse
Mu süda hakkas kiiremini lööma kui nägin väikest rohelist täpikest tema nime taga. Ta alutas minuga vestlust -ta alustab alati.
Superman123: Hey iludus :) kuidas su päev möödus?
LittleStar: hey :) kohutavalt :/
Superman123: mis juhtus kui tohib küsida?
LittleStar: ikka tohib :) nagu sa tead mu vanemad lahutasid mõniaeg tagasi ja nüüd tahab ema kolida eemale londonist kuhugi teise linna kus ma ei tunne mitte kedagi lisaks sellele on ema endale seal juba töö leidnud. :/
Superman123: lohuta ennast sellega et kui sa seal sõpru ei leia siis olen mina siin sinujaoks olemas. :) võid minupeale alati loota.
LittleStar: seda on hea kuulda :) aga ma pean minema kolime juba homme :(
Superman123: ilusaid unenägusi sulle :)
LittleStar: ilusaid unenägusid sullegi. :)
Logisin AIM -ist välja ja panin läpaka öökapile kust ma selle homme kaasa võtan. käisin veel kiirelt pesemas ja ronisin voodisse mis tundus nii suur mu tühjas toas. jäin kohe magama kui mu pea patja puutus.
hommikul ärkasin äratuskella peale mille oli õhtul pannud kuna pidime sõitu alustama varakult et ma jõuaks juba täna kooli. tegin kiire hommikuse pesu vahetasin riided ja läksin alla et midagi süüa enne kui kolimis auto tuleb ja meie asjad kaasa viib et need meie uude majja Manchesteris viia.
kolimismehed tegid maja 15 minutiga kastidest tühjaks ja peale seda alustasime oma teekonda uude linna.kuna olin ärganud väga vara jäin aoutos magama.ärkasin ema hääle peale " me oleme kohal" . tegin silmad lahti ja astusin autost välja.vaatasin oma käekellalt kella mis näitas et kell oli kuskil 12 niiet kooliminemisest ei tulnud midagi välja.
kui kolimisauto oli lahkunud asusime emaga asju lahti pakkima ja neid oma uutele kohtadele panema."kuhu sa tööle said?"küsisin meie vahel olevat vaikust katkestades."ühte sisekujundus büroosse kuhu mul mujale minna on kui see mu eriala on."vastas ta naeratades."ega ma muud ei arvanudgi aga lihtsalt küsisin"vastasin samalajal kui lõpetasime elutoa kujundamise.edasi võtsime köögi mis käis kähku."tead see maja on tegelikult sinu disainitud."ütles ema kui istusime köögis lauataga ja jõime teed."kuidas saab see olla minu kujundatud?"küsisin."no vaata mäletad kui ma küsisin sult pool aastat tagasi milline oleks sinu unistuste maja ja sa vastasid et sa ei tea kohe et sa pead mõtlema" ta tegi väikse pausi nagu ootaks et ma midagi ütleks."mõni aeg hiljem andsid sa mulle täpse joonise ja värvidega kaks paberit üks ülemine korrus teine alumine." ta tegi uue pausi kuid jätkas kohe."ma teadsin juba siis et minu ja su isa ambielu ei kesta enam kaua ja otsustasin et otsin siin tööd ja lasen ehitada sinu soovi järgi siia maja." sellega ema lõpetas.ja minule hakkas ka vaikselt nagu meenuma et oli mingi selline asi jah.ma ei osanud midagi selle peale öelda vaid noogutasin ja lisasin "ma olen tegelt väsinud ma lähen magama ja homme peab juba vara kooli minema ju."ütlesin püsti tõustes ja oma tassi kraanikaussi asetades.ema tõusis samuti ja tegi mu laubale musi ja ütles "maga hästi"naeratasin talle ja läksin trepist üles oma tuppa.otsisin oma kottide hulgast välja läpaka. istusin voodi keskele mis oli üli suur võrreldes mu eelmise voodiga ja tegelikut kogu toaga.terve mu tuba oli nüüd poole suurem kui enne.avasin läpakast oma igapäevase lehekülje AIM ja ptsisin ainult üht nime teised mind ei huvitanud kui tahavad rääkida siis rääkigu.God miks tema sees olemine mulle nii erutavalt mõjub?ta ei saa ju mulle meeldida ma ei tunne ju teda mis siis kui ta on mingi 55 aastane pervert?
Superman123: hey :)
LittleStar: heyhey :)
Superman123:kuidas kolimeine läks?
LittleStar: hästi kuigi igatsen juba oma sealseid sõpru :/
Superman123: okey aga kle ma pean kahjuks minema :( ilusaid unenägusid :)
Superman123 on väljalonginud
minu sees oli järsku suur tühjust tundsin end üksi jäetuna.logisin ise ka välja ja panin läpaka oma voodi kõrval olevale öökapile.ja läksin magama.
ärkasin hommikul 6.55 et end korralikult kooli minemise jaoks valmis seada.ema pidi mind viima seega pidi ta ka juba üleval olema sest tavaliselt teeb ta mulle juba hommikusööki kui ma ärkan.
Lõpetanud söömise tõin ülevalt oma koolikoti ja läksin uksest välja ja lukustasin selle ning ronisin ema autosse.jõudsin kooli juurde 7.45. täpselt parajal ajal et minna võtta oma õpikud ja kooliplaan ja minna oma esimesse tundi.olin seisinud juba mingi 10 minta ja oodanud sesa tädi kes pidi kohe tgasi tulema minu õpikutega ja andma mulle kooliplaani.kell helsises juba 2 minutit tagasi kui see tädige saabus ja õpikud ja plaani mulle ulatas.hakkasin kiiruga klassi poole kõndima kus mul tund pidi hakkama. astusin vaikselt klassi ja tundsin kohe kõigi pilke endal."tere sina oled arvatavasti uus õpilane Keithy?"küsis õpetaja."jah olen"vastasin viisakalt andes talle mingi paberi mis see tädi mul palus talle anda."tore kas sa tahaksid ennast klassile tutvustada?"küsis õpetaja lootes vist et ma vastan jaatavalt."ei ma tõesti ei taha."keeldusin viisakalt."okey eks te tutvute temaga ise aga sina Kethymine istu sinna vabale kohale."ütles ta mulle näidates mulle tühja kohta ühe poisi kõrval.
"Brandon"ütles poiss kelle kõrvale ma istuma pidin kätt välja sirutades."keithy nagu sa juba kuulsid vist"vastasin."jep kuulsin." rohkem ma temaga selle tunni ajal ei vestelnud. terve tunni tundsin pilke endal.õnneks läks tund kiirelt ja peale seda oli veel paar tundi enne kui tuli söögivahetund. kuna ma ei tundunud kedagi pidin istuma üksi lauas.peagi kuulsin hääli enda selja taga kuid ei viitsind vaadata ja sõin rahulikult edasi."sa pead vits olema uus et siin niimodi üksi istud?"küsis üks üpris kena tüdruk kes oleks vabalt võinud olla kooli popim tüdruk ja nüüd tuleb istub minuga ühte lauda.midagi uut."jah olen küll uus.ja mul pole otseselt midagi üksi istumise vastu midagi."vastasin."muide ma olen Kate ja ma ei saa sind niimodi üksi istuma jätta."vastas Kate.peagi tuli meie lauda veel inimesi.Kat ,mina, Sam, Roben,Isabell ja Carmen." sa pead vist olema õnnega koos et Brandon sind niimodi koguaeg vaatab."ütles carmen kadeda häälega ilmselt meeldis Brandon talle."kuss Car ära tee nii et talle hakkaks ta ka meeldima neid tüdrukuid on juba niigi palju"pahandas Sam Carmeniga."ta on ju kooli kõige suurem pettja kui mitte terve riigi.tal on tüdrukuid olnud juba kes teab palju aga mitte ükski neist ei ole olnud kauem kui paar päeva."jätkas Kat." no jah siis ega mul polnud plaaniski et ta mulle meeldima hakkab vist."ütlesin naljatades. sellega meie vestlus lõppes kuna kell helises ja meil kõigil hakkas kiire tundi.viimane tund oli matemaatika kus ma istusin taas Brendoniga.
Loodan et meeldib mu väike järju :) komenteerige tahaks teada mida muuta ja mis on hästi ja vot nii :D
-mesilane
