Ärkasin enda kõhu korisemise peale. Oma ülisassis juukseid ma ei üritanudki siluda, sellest poleks niikuinii kasu olnud. Ma ei olnud eilsest hommikust saadik midagi söönud. Otsustasin poes käia ja ostsin endale saiakese. Rohkem ma ei saanud endale lubada, kuna ma pidin raha kokku hoidma.
Kõndisin pikalt enne kui jõudsin metsani, puude vahelt läbi kõndides tundsin kuidas oksad kraabivad minu käsi. Peale umbes 15 minutilist sammumist jõudsin endale väga kalliks saanud kohta. See oli järve äärne koht, kus oli väike liivariba, selle koha varjas ära suhteliselt tihe võsa. Kunagi oli siin rand. Võtsin istet ühel suuremal kivil, mis oli madalas vees. Ma istusin seal ja sõin oma saiakest. Ilm oli suhteliselt soojaks läinud ja ma otsustasin ujuma minna. Bikiine mul muidugi ei olnud, aga kuna siin ei käi keegi võisin vabalt pesu väel ujuma minna. Kui ma veest välja tulin viskasin ma liivale pikali ja ootasin,et ma ära kuivaks.
Pärastlõunal panin ennast riidesse ja suundusin tagasi linna. Väljas hakkas juba pimenema, aga ma polnud endale ikka ööbimiseks sobivat kohta leidnud. Ma kõndisin mööda tühja tänavat ning silmasin kaugemal ühte kampa. Ma ignoreerisin neid ja üritasin neist mööda kõndida,aga nad hakkasid minu poole mõnitusi saatma ja ei lasknud mind mööda. Üks neist küsis: "Kas sul suitsu on kaltsakas?" Ma valetasin talle, et mul ei ole suitsu ja selle peale läks ta väga närvi. "Mis mõttes ei ole?!" Ta peaaegu karjus minu peale. Ta lausa otsis põhjust minuga tüli norimiseks. "Krt küll ma ju ainult ütlesin, et mul ei ole suitsu!" Järgmisel hetkel tüüp virutas mulle. Ta tahtis uuesti mind lüüa, aga üle tänava kostis vali urin. Kõik pöörasid pilgud sinna poole, kust see kostus. Vaatepilt šokeeris mind, seal oli suur hundi taoline loom. Kogu kamp hakkas aeglaselt taganema ja nende nägudest oli aru saada, et nad olid sama šokeeritud kui mina. Kamp pistis jooksu. Ma ei suutnud ennast liigutada ja ma lihtsalt tõmbusin vastu maja seina. See loom vaatas korra minu poole ja pöördus tagasi sinna kust ta oli tulnud.
Ma ei suutnud ennast tükk aega pärast tema lahkumist liigutada. Kui ma olin natuke rahunenud nägin , et mu käe peale tilkus verd. See tüüp lõi ju mulle näkku ja kui see hunt poleks tulnud oleks ma ilmselt palju hullemas seisus. Mul ei olnud peale sellist kogemust enam und ja liikusin tänavale, kus on rohkem inimesi, sest mulle tänaseks piisas juba halbadest kogemustest.
Võtsin kotist oma viimase suitsu ja süütasin selle. Peale selliseid sündmusi kulus see mulle ära. Võtsin ühe maja trepi ääre peal istet ja tõmbasin oma suitsu lõpuni. Kui ma lõpetasin lubasin, et see oli viimane. Ma ei suutnud peast saada selle hundi pilku. See pilk oli nii inimlik ja ütles nii palju.
Ma üritan järgmine kord pikema kirjutada :)
