" Usalda mind, Camila. Sulle meeldib seal. " õrna naertus näol vaatas ema mu poole ning pani käe mu põlvele. " Ma luban."
Oli pühapäeva õhtu, õhtu mida ma olen kartnud sellest saati, kui mu ema leidis endale uue mehe ja siin me nüüd oleme istume uue maja ees uues linna, et alustada täiesti uut elu.
Ma ei teinud temast välja ning otsisin sobivat laulu tahvlis. Sellest saati kui me hakkasime sõitma vanast kodus kuni siia jõudmiseni olin ostnud juba 2 filmi, 3 uut raamatutu, mida kunagi ei loe ja tellinud kaks albumit. Ma olen kindel selles, et raiskasin ära kogu raha oma pangakontol, aga kõik muu on parem kui kuulata ema juttu.
" See on uus algus meile Cam. " ohkas ta " Ma tean,et sa oled vahel paras pähkel aga olen ppalun korralik, olgu? Hyon on kõike ju teinud selleks ,et ta sulle meeldiks."
Ta seiskas auto ning vaatas meie uue maja poole. " See on ilus, eks? "
Vaatasin maja. Võib-olla ei saa ma oma emast praegu aru aga tal oli õigus. Maja oli ilus, just selline suure aja taga olev uhke villa, mida olen harjunud nägema Korea draamades. Valget värvi, perfektselt niidetud muruga ning suure rõduga. See ületas meie vana kodu Jejul.
" Lähme, ärme lase tal oodata rohkem. " ema tõmbas võtme välja ning astus välja autost kõndides auto taha, asju välja tõstma.
Otsustasin jääda autosse ning kuulata muusikat mida olin tellinud, isegi võib-olla vaadan filmi mille eest olin maksnud, kuid värav avanes ning ilmus välja valges triiksärgis ja mustades viigipükstes mu ema nüüdseks siis kihlatu, Hyon.
Ta on pikk ja kõhn, selline mees keda näed igal pool ajakirjade kaantel , tavaline rikas CEO, kes teab mida ta elult tahab. Ta lehvitas mulle lai naeratus näol ning kõndis auto poole.
Hetkel ei saanud ma teha muud kui vaadata. Mu ema abiellub sellega. Mu tark, noor ema abiellub selle ennastäis CEOga. Raputasin pead, sundisin naeratuse näole ning avasin ukse astudes külma õhtusse, " Tere, Hyon. "
" Camila, kas sa oled kasvanud? " ta tõmbas mu kallistusse ning krimpsutasin nina, sest see mees oli pool pudelit oma kallist lõhna peale pannud.
Tõmbusind eemale temast ning kohendasin oma kleiti ning pomisisesi, " Um, ei. Sa tead ju ,et sa võid Cam mulle öelda."
" Mul läheb aega sellega harjumisega. " naeratas ta, " kus su kaunis ema on? "
" Seal taga." mu ema ilmus välja kandes kasti ja ma vaatasin õuduses kuidas ta pani oma käed mu ema puusade ümber ning tõmbas ta enda vastu suudlusesse.
Ta naeris ning mees tõmbas ta embusesse enne kui ema mu poole vaatas.
" Tahad minna vaadata maja? Kaks vaba tuba on mille vahel saad valida."
" Jamh,mida iganes." pöördusin tagai autosse võtsin oma käekoti ning lükkasin tahvli sinna sisse ning kiirustasin majja.
Seest oli see suur ja tühi. Kõik igal pool oli uus ja puhas, pööritasin silmi.Ma ei usu kunagi ,et ta elas nii. Panin koti põrandale ja tegin endale tuuri esimesel korrusel. Alguses mõte kolida uude linna ja uude majja hirmutas mind aga mida rohkem ma avastasin seda ilusat maja, seda rohkem tundsin kergendust. Mu ei pruugo olla sõpru aga see eest on mul ilus maja. Otsustasin minna otsida omale toa ning kõndisin teisele korrusele. Seal oli pikk koridor ja lükkasin lahti esimese ukse. See oli vannituba. Seal oli igasugu lõhnu ja shampoone ja muid asju. Sulgesin ukse ning avasin järgmise.
Enne kui suutsin puudutada ukse linki avanes aga uks iseenesest ning mulle vaatasi keegi otsa , kes kandis kasti telefon ta kõrva ja õla vahel.
Karjusin ning astusin tagasi kukkudes põrandale. See inimene, poiss, oli sammuti ehmunud ning pillas kasti maha plaadid ja auhinnad ning vihikud põrandale kukkudes.
" Kurat. " pomises ta " Ma helistan sulle tagasi Jimin. " vaatasin kuidas ta pani telefoni tasku enne kui ta hakkas asju kokku korjama, visates need tagasi kasti.
Hinge kogudes said pöörata parema pilgu talle, lühikesed pruunikad juuksed turritasid välja ta mütsi alt, ta kandis ümber dressipükse ning pusa, ning riietus lõppes valgete tennistega.
Ta vaatas mu poole oma pruunide silmadega, " Kas ma tean sind? "
Ta hääl oli rahulik kuid inglilik, leidsin end pilgutamas vaid ning jõllitamas teda.
Ta raputas pead ning kehitas õlgu. " Kas sa ütled midagi või ei? Ma peaksin praegu olema kuskil."
" Cam, " mu ema karjus , kuuldes ta kõndimis üles. " Kas sa said haiget? Mis hääl see oli? "
Raputasin pead, kuigi ta ei näinud mind ning vaatasin poissi edasi. Ta vaatas trepi poole ning kortsutas kulmu enne kui minu poole tagasi vaatas. Ta silmad, mis olid ümbritsetud pikkade ripsmetega olid tohutult tumedad, ta nahk oli heledam kui mu oma kuid tundus nii perfektne.Mõtlesin endiselt, kas karjuda kui ta huuled värisesid veidike ning need muutusid posilikuks muigeks.
" Olgu, " ta pomises, hingades sügavalt välja, " Sa ole um.. väga kena."
" Cami, on sinuga kõik hästi? "
Tulles välja sellest transist pöördusin trepi poole ning karjusin vastu, " Minuga on kõik hästi, ema "
" Hm, ta oskab rääkida?" naeris ta sarkasmiliselt, võttes alumise huule hammaste vahele." Cami? Armas. Miks su ema siin on? Kes sa oled? "
Piinlikusest hakkasin punastama ning lükkasin loki oma kõrva taha, " Kes sa oled?"
" Kuuule, ma küsisin ennem. " ta seisis ning tõstis kasti ühte kätte. " Kas Jimin käskis sul teha seda? Ma ütlesin talle, et ma ei hakka käima tema naabriga. Eriti kui sul on ema kaasas, ma ei tee selliseid.. "
" Mida? "laususin, segades talle vahele. Vaatasin üle õla, ega ema ega Hyoni seal pole ning pöördusin tagasi võõra poole, " M- Mida sa teed mu majas? "
Kui ta hakkas rääkima, vaatasin kuidas kast oli ta käel, mis oli arvatavasti minu oma ning midagi mõtlemata küünitasin kasti ta poole ning tõmbasin ära selle ta käest, " Ja mida põrgut sa teed mu asjadega? "
Poiss kergitas kulmu ning pilgutas silmi, " Esiteks need kõik on mu asjad." ta astus sammu mu poole ning võttis kasti tagasi, " Mida põrgut sul viga on.
Ta oli närvis, lükkasin teda tugevalt vastu rinda ning lükkasin ta vastu seina ning vaatasin talle otsa, " Mida põrgut on mul viga? Sina oled mu majas."
Ta avas suu, et rääkida kuid selle peatas kõva naer. Pöörasin pead ning nägin oma ema ning Hyoni seismas.
" Oh Hyon tundub, et nad kohtusid. " mu ema naeratas ning raputas pead.
" Sohee? " poiss pomises.
Üks käsi endiselt selle kuti rinnal, osutasin käega ema poole, " Ema,sa tead teda?"
Hyon noogutas, " Äkki sa tahad nendele öelda, Sohee, enne kui nad üksteist ära tapavad."
" Jah,ma tean teda. Sa võid ta lahti lasta." ta vaatas mu poole, " See on Jungkook, ta on su kasuvend."
