"KUI MA ÜTLEN SIIS SA TULED!" kisendas ema veel kõvemini. Mul ei jäänud võimalust,niiet pidin alla minema. "Olen siin..." ütlesin ma rahulikult. Ei näinud põhjust,et kisendada. "TAHAD TEADA KES SU ISA TAPPIS?" "OFC!" "SEE OLIN MINA!" kuulsin ema suust. Ma ei suutnud uskuda...OMA EMA?!?! See tegi haiget. "MIKS SA NII TEGID?" küsisin ma emalt. Mul oli meik laiali. Läksin tuppa ja kirjutasin päevikusse :"Kallis päevik! Ma ei saa enam kodus olla. Ema on vägivaldne ja isa on tapetud tänu emale. Ma" kuid siis keegi tõmbas mind. Ärkasin tundmatus majas,tundmatus kohas, tundmatu inimese juures. "SA VEEL MAKSAD!" kuulsin häält karjumas. "E. Mis ma teinud olen?" küsisin ma hirmunult,ime,et kardan. "Siim on minu! Ära unista temast!". Mida?
YOU ARE READING
Story Of My Life(Eesti keeles)
HorrorKas Diana,16 aastane tütarlaps,hea õpilane saab oma elust rääkida? Või on probleeme?
