Kuidas on võimalik, et mu vanemad jätsid mind Rihhardiga siia ja kui kauaks nad ära läksid, ma ei kujuta ette, mida ma teen. Olen küll õnnelik, et tema on minuga, kuid nüüd pole siin kedagi, kes teda peataks.
Süda pekab vastu mu rinnakorvi. Tunnen, kuidas mu käed hakkavad higiseks tõmbuma ühest mõttest, et Rihhard võib minuga teha ükskõik mida ja ma ei suudaks talle vastu hakata, sest ma ise tahaksin seda. Hingan üha raskemini, sest mu keha kuumeneb juba üle. "Jookse, sa pead kiiresti välja minema" hääl mu peas karjus lausa seda mulle.
Hakkasin kiiremate sammudega liikuma välisuke juurde ja olin peaaegu täitnud oma ülesande, kui mind võeti kiire liigutusega sülle. "Kuhu sa oma arust lähed Lexxy? Su vanemad ütlesid, et ma vaataks su järgi ja kannaks su eest hästi hoolt. Ära siis unista, et ma sinult silmi lahti rebin." Vaatas ta mulle silma ning neis peegeldus suur tahe. Kuulen, kuidas ka tema süda taob ja ta keha on samuti kuum, tunnen ta keha soojust isegi läbi särgi.
„Rihhard, miks sa nii kuum oled, kas oled haige?" küsisin kõige lollima küsimuse, mida ma üldse oleks võinud küsida, sest Rihhardi nägu tõmbus punaseks ja ta hakkas naerma: „No kuule Lexxy, sul on ikka tõesti pikad juhtmed, miks sa arvad, et ma haige olen. Ma olen kuum, sest mu süles on praegu tüdruk keda ma armastan üle kõige?"
Ta armastab mind? Ta ütles seda mulle otse näkku, need sõnad panid mind veelgi rohkem sulama. "Kas lähme nüüd üles?" sosistas ta mulle kõrva "võime siia diivanile jääda, kuid arvan, et sinu toas on mugavam, sest eelmine kord" ja need viimased sõnad lõid mu vererõhu üles, mu nägu värvus tulipunaseks " jäi meil midagi pooleli."
Rihhard ütles, et meil jäi midagi pooleli, kuidas talle ütelda,et mu unes ei jääud meil midagi pooleli, ta läks lõpuni välja ja veel enamgi. Pärast seda unenägu ei suutnud ma voodist püsti tõusta, sest kogu mu keha oli nii nõrk.
„Miks sul selline nägu on peas, kas sa tahad mulle midagi öelda?" „Ei, ma ei taha midagi. " Vaatasin ta huuli need tundusid nii isuäratavad ning ma isegi ei suutnud lõpuni rääkida, mu tahe kasvas nii suureks ja ma suudlesin teda nii nagu ma tegin seda oma unes, selle suudlusega andsin ma talle edasi kogu oma kirge. Ta kuumad huuled olid minu huultega lõpuks ometi jälle kokku sulanud ja ma ei tahtnud seda suudlust katkestada, kuid ma ei saanud seda mitte teha, sest õhk hakkas otsa saama.
Ja kui lõpuks suutsin end temast eemale lükata ja sisse hingata ründas nüüd tema mind. „ Rihhard oota, ma tahaks hingata" kilkasin ning lükksin ta eemale. „Ei oota ma midagi mu kallis, ise sa ründasid mind, mina viin asja lihtsalt lõpuni!" Ta haaras mu kätest kinni ja tõmbas mind endale lähemale, kiljusin uuesti ja püüdsin teda eemale lükata, kuid tulutult. Loomulikult on ta minus tugevam.
Ma isegi ei tahtnud vastu võidelda, kuid ikka tegin seda rohkem õrritamise eesmärgil, kui päriselt tema käte vahelt vabaks saamise eesmärgil. „No, kas oled juba väsinud võitlusest, kas võin sind nüüd natuke hellitada" küsis ta nurruva häälega lausudes. " Ma võitlen kuni lõpuni!" ütlesin uhkelt, kuid kohe kindlasti ei uskunud ta mind.
„Olgu, kui sa tahad nii siis ma ei tee sulle enam midagi." Ta jalutas mu tuppa ja sulges ukse enda järel, kas ta solvus või see on ta mõni trikk. Olin pisut segaduses, kuid siiski kõndisin talle järgi,avasin vaikselt ukse ja piilusin sisse. Ta lamas mu voodil silmad olid suletud.
Astusin kikivarvuki tuppa ja hiilisin voodi juurde, kus ta lamas. „Kas sa tahad magada" küsisin õrna häälega. Kuid ta ei vastanud , läksin talle veel lähemale istusin voodile ja hakkasin ta juukseid sasima: "Miks sa oled unes nii armas?" ma isegi ei pannud tähele, et ütlesin seda kõva häälega välja.
Ning Rihhard haaras mind pihast ja tõmbas mu voodisse pikali: "Kas sa siis ei tea, et poistele ei meeldi, kui neid armsaks nimetatakse" pilgutasin silmi, sest pilt ei jõudnud mulle veel järgi ja, kui pilt selgines sain ma aru, miks mul pisut raskem on hingata. Rihhard istub mul kaksiraksi peale ja surub mu õlad üha sügavamale voodisse.
"Hey kuule, see pole ülde õiglane, miks sa nii tegid" vingusin nagu väike laps. Ma ju ei tahtnud talle ausalt öelda, et selline asjade käik meeldib mulle rohkem, kui lihtsalt siin olla. Ma ei tea mida see poiss minuga teeb alles hetk tagasi, ma tahtsin ta juurest põgeneda, kuid nüüd pole mul mingit soovi ta käte vahelt põgeneda.
"Ma ei mängigi ausalt Lexxy" Ta langetas pea mulle lähemale ja vaatas mulle sügavalt silma, meie vaheline atmosfäär muutus jälle kuumaks ning see nõudis riiete kadumist meie vahelt. Ja siis tekkis mulle pähe mõte, kuid tema reaksiooni ei osanud ma ette arvata. Kuna mu käed olid vabad haarasin ta peast ja ning tõmbasin kiire ligutusega endale lähemale ja suudlesin teda , ta lõdvaestas end ja ta ei surunud enam mind raskelt vastu voodit, Ja nüüd ma siis ründasin jälle.
Võtsin kogu oma jõu kokku ja lükkasin ta ümber ja hüppasin talle sülle, võtsin ta kätest kinni ja surusin need oma põlvede alla. Ja kui ta lõpuks sai aru, mis toimub oli ta täielikult minu võimuses, nüüd olin mina see, kes näitas oma võimu. „Rihhard, nüüd oled sa kaitsetu, mida ma sinuga nüüd teeks? " Ja mu hääl muutus nii võrgutavaks, et see pani isegi mind imestama. " Kas sa ikka oled?" Küsis ta ja püüdis oma käed vabaks saada mu põlvede alt, kuid juhtus see, mis pidi ta väsis peadselt ära, sest naistel pole palju jõudu kätes, kuid jalad selle eest võivad olla tugevamad, kui meeste käed. Mul õnnestus teda ära väsitada, ta ei suutnud enam isegi vastu võidelda.
„Ole nüüd tubli tüdruk ja lase mind lahti. Luban, et ma käitun korralikult." Nüüd ta tegi nuruvaid kutsika silmi, kuid need ajasid mind vaid naerma. "Tead need silmad ei mõju mulle. Kuid mina võin sind pisut lõbustada, sina pead ainult tubli poiss olema ja ära siple, muidu pean sind karistama"
Ta simad läksid suureks, mitte hirmust vaid ehmatusest, et mina midagi sellist ütlesin. „Ma olen tubli poiss, lase mu käed lahti eks" „Ei lase, kuid sa pead siiski tubli poiss olema"
Lause lõpetuseks ma asetasin oma pisut külmad käed ta särgi alla ja panin ta kõhule. Rihhard tegi imelikku häält ning tõmbus näost punaseks. "Ära tee, lase mind lahti ja, kui sa seda ei tee siis kahetsed seda." Ta hääles kõlas väike ohtlikuse toon, kui ma ei lasknud sellel end peatada. Tõstsin särgi üle ta pea ja hakkasin ta keha puudutama vahel õrnalt silitades, vahel küüntega üle ta rinna kriipides ja iga kord, kui ma ta keha puudutasin, kuulsin ma mõnu oigeid.
„Kas sulle siis meeldib?" Küsisin õrritades ning lasin kätel ta kõhule õrnalt langeda. "Ära tee endam midagi, sa saad juba mõnusalt kannatada. Sa ei kujuta ettegi, mida ma sinuga teen, kui sa kohe ei lõpeta!"
"Oih, kas päriselt?" ja ma suudlesin teda ning tema suudles mind isukalt vastu. Ma ei tahtnud tema huuli jätta, kuid ma ei saa, pean oma plaani ellu viima, kui ma juba sain teda kuulekalt käituma, pean teda veel veidike kiusama, äkki siis muutub ta sõnakuulelikumaks.
Ja kõik, mis mul üle jäi oli oma plaani jätkata. Suudlesin veel korra ta huuli ja hakkasin suudlustega tema poole liikuma. Suudlesin ta lõuga, kaela, rinda ja kõhtu. Ning siis hakkasin tagasi liikuma kuid nüüd ma tõmbasin õrnalt üle ta keha keelega. Ja see ajas Rihhardi hulluks, ta hakkas vastu ja püüdis end vabaks rabeleda kuid see ei õnnestunud sain viimasel hetkel ta kätest kinni ning surusin need nii kõvasti, kui suutsin patja. Ta polnud nii palju jõudu enam ning vastuhakk oli minu jaoks isegi lõbus. „Sa ju lubasid olla tubli poiss, kas ma pean sind karistama?" „Ei pea sa mind karistama. Palun jäta järgi, ma ei suuda end enam tagasi hoida, kui sa nii jätkad siis ma pole süüdi, kui ma sind ründan ja elusalt nahka pistan." Ta hääles polnud midagi peale aususe, aususe noot tegi mulle rõõmu.
„Ole rahulik, sa saad hakkama, kannata veel pisut, ma tahan ühte asja veel proovida." „Ei ma ei taha, lase mu käed nüüd lahti." Kuid ma ei lasknud ta palvetel end häirida vaid surusin ta käed jälle põlvede alla ning siis lükkasin end istuma jälle ta jalgadele ja hoidsin ta käsi enda kätte all vaos. Ja kohe, kui ma kummardusin ta kõhu ja pükste ääre juurde, tegi Rihhard lihtsa lükke ja ma lendasin ta pealt ning maandusin ta kõrvale. Ma küll püüdsin end kiirelt üles ajada, kuid ei jõudnud. Rihhard oli kiirem, ta oli end juba istukile ajanud ja minu käest haarata jõudnud.
„ No nüüd oled sina tubli tüdruk, kannata veidi selle eest, et sa tegid nii minuga." „Oota ära tee midagi, mida sa hiljem kahetsed, ma võin ju oma vanematele helistada." põrnitsesin teda ja püüdsin teda ümber veenda, et ta midagi mulle ei teeks. Kahjuks see ei mõjunud talle, ta võttis mul ümbert kinni ja tiris mind omale sülle, ta hoidis mind vasaku käega tugevalt kinni ümber mu piha ja vasak käsi liikus mu rinnale , ta pigistas seda õrnalt.
„Ma ei lase sul nii kergelt minema see kord, nüüd sa pead saama tagasi kõike mida ma sulle tegid."
„Ei või sa midagi." Hüüatasin ja hakkasin kätega vehkima ja teda taguma kudi ta haaras mul kätest ja tõstis need kõrgemale, ja siis vabastas ühe omakäe ja hakkas mu pluusi üles tõstma kuid ma ei tahtnud seda, hakkasin vastu puiklema. „Ole tubli tüdruk ja ma ei tee sulle rohkem kui sa mulle tegid." „ei ole ma midagi hea türduk."
„Hehheheheh " hakkas Rihhard naerma ja siis ta ütles. „Kui ei taha tubli olla, siis ma ei pea olema ka tubli." Ta tõusis, kuidagi pool püstisesse asendisse pööras mind padja poole ja lükkas mind pikali, nüüd olin ma palju halvemas olukorras, mu süda tagus kiirelt. Ma hakkasin juba unustama hingamist. „Nüüd oled sa ise süüdi selles. "
Naerdes ütles ja tõstis jälle pluusi ülespoole, kuid nüüd sai ta sellega täielikult hakkama, sest olin täielikult ta võimuses. Ta hoidis isegi mu käsi kinni, Rihhardi käsi oli nii suur, et minu mõlemad käed mahtusid sinna sisse ära. Kuid nüüd tundsin, kuidas ta kuum käsi jõudis mu rinnahoidjani. "No kuule Lexxy, kus on haagid?" Olin juba täiesti unustanud, et mu rinnahoidjad käivad eest lahti, ta polnud seda tähele pannud ja nüüd ei suutnud ma enam end tagasi hoida ja hakkasin hullult naerma. "Hehheheh Rihhard, kas päriselt oled selline totu. Ma pean sulle isegi ütlema selliseid pisi asju, kui sa võimutsed mu üle, näita end paremast küljest."
„Tead pisike sa kahetsed seda" ta võttis mu õlgadest kinni ning tõmbad mind põlvedele istuma. "Ega ma nii loll ka pole, et mitte teada, kuidas saab rinnahoidjaid lahti teha, kuid ma mõtlesin, et sa oled kuulekam ja ütled mulle ise.
Ma kohtasin oma seljaga tema kõhtu ja see kuumus hakkas nüüd ka minusse voolama ning ta tugevad käed haarasid mu rindest ning hakkasin neid mudima. „AHHH " Hõikasin välja. „Ära tee,ma ei saa. " „Mis sa siin räägid pisike, mida sa ei saa. Alles sa ju tegid minuga, võta nüüd omale see vastutus ja tunneta seda, mis mina tundsin. Ma nüüd võrtsustan skoori, tead sa jääd oma rinnahoidjast ilma."
Ta ütles seda ja tegi haagid lahti.