Kõik juhtub põhjusega

Algus

Täpselt  aastat tagasi kaotasin kõik. Enda ilusa maja mis süüdati ja kuhu põles sisse mu vanaema. Kaotasin enda poisi Chrisi, kes jättis mind maha tol samal päeval, kui süüdati mu maja. Koolis hakati mind narrima, sest tänu sellele põlengule arvasid paljud, et ma jäin vaeseks.  Aga õnneks me kolisime perega ära Hispaaniasse, kus ei ole ees mu vanasid koolikaaslaseid, kes kiusaks mind iga päev.

Täna ongi see päev, kus lähen ma uute kooli. Ma saan alustada puhtalt lehelt. Ma ei kavatse armuda siin koolis kellessegi. Kavatsen saada endale sõbrad. Ma ei kavatse enda minevikust kellelegi rääkida, kui siis ainult enda heale sõbrale, kelle ma kavatsen siit koolist saada.

Leon: Violetta tule me jääme esimesel päeval juba kooli hiljaks, kui sa ei tule.

Mina: Kohe tulen!

Nagu te aru saite on mu nimi Violetta. Ma olen 16 aastane, mul on pikad tume pruunid juuksed. Mul on vend Leon. Ta kaitseb mind koguaeg, kui on vaja. Tema aitas mul Chrisist üle saada. Tavaliselt, kui me koolis olime tegime me nii, et me ei tunne üksteist, sest Leon on alati see, kes saab endale esimesel päeval sõbrad, kes pole korralikud. Aga muidugi, kui ta on/ oli endale sõbrad saanud siis ta tuleb ise minu juurde või kutsub ta mind enda sõprade juurde. Leon on see inimene, kes teab keda võib usaldada ja keda mitte. Ta tunneb usaldusväärsed inimesed nende pilkudest ära. Ja kui ta näeb, et sa saab neid sõpru usaldada räägib ta neile, et tal on õde. Ja siis me teeme temaga kõike koos, ta kutsub mind enda sõprade välja, et ma ei peaks üksi olema.

Leon: Violetta tule juba, ma ei taha hiljaks jääda. Ma pean tegema stiilse sisenemise.

Mina: Kui sa tahad teha stiilse sisenemise mine, ma tulen taksoga.

Leon: Ei ma ootan su ära. Ning pane sellised riided millega sa tuled korvpalli ka vaatama. Täna on mäng mõtlesin, et võiks minna.

Mina: Olgu.

Sisimalt olin rõõmus, sest mulle meeldib käia korvpalli vaatamas.  Ma vahetasin riided ära ja läksin alla. All ootas mind Leon, kes viskas mulle õuna ja vee pudeli.

Mina: Kas ma võin täna sõita?

Leon: Täna sõidan mina, aga homme võid sina.

Ma ainult noogutasin ja läksin istusin autosse. Mu vend on 18 ja ta läheb 12 klassis. Ta pidi eelmine aasta juba kooli lõpetama, aga kuna siis juhtusid need sündmused siis ta jäi minuga koju, et ma endal uuesti veene läbi ei lõikaks. Mul oleks see eelmine aasta peaaegu õnnestunud, aga Leon leidis mu vannitoa põrandalt ja helistas kiirabisse. Ja peale seda ta veenis vanemad ära, et ma ei läheks ennem kooli, kui minuga kõik korras on ja, et tema jääb minuga koju. Algul olid mu vanemad vastu, aga kui nad nägid, et mu vend ei lahkund mu kõrvalt, et kooli minna siis nad andsid alla ja lubasid tal koju jääda.

Mina: Leon mäletad kuidas sa eelmine aasta minu toas 24/7 magasid peale neid sündmusi. Ma mäletan nii hästi seda päeva, kui vanemad tahtsid, et sa kooli läheksid, aga sa ei läinud, sest sa valvasid mind. Ja lõpuks, kui vanemad nägid, et sind on võimatu ilma minuta kooli saada siis lasid sul ka koju jääda (Leon noogutas). Põhjus miks ma sellest räägin on selles, et ma kardan. Ma kardan, et ma ei leia endale siit sõpru ja, et see kordub kõik uuest. Aga ma ei taha, et sa selle uuesti läbi käid koos minuga. Ma nägin kuidas ma sulle koormaks olin. 

Leon: Ma ei lase sellel uuesti juhtuda, kui sa ei leia sõpru siis on sul minu sõbrad. Täna teeme nii, et me saame iga vahetud kokku. Ma ei lähe ise sõpru otsima, las tulevad teevad minuga ise tutvust kui tahavad.

Mina: Olgu

Me olime jõudnud kooli parklasse. Kõik õpilased vaatasid meie autot.

Mina: Miks kõik meie autot vaatavad?