Möödunud on kaks aastat kui ma viimati Jacki nägin. Nüüd ma olen 19 ja kohe saan 20. Ma nägin Jacki viimati Tortugas. See oli siis kui ma sain Musta Kättemaksu, oma laeva. Me suundusime praegult Tortugasse, et saada süüa ja rummi.
Keegi koputas mu uksele. Ma olin kapteni kajutis.
"Sisse!" Hõikasin ma.
"Kapten." Tuli hääl. Ma vaatasin üles ja nägin Caty't, mu vanem tüürimees või noh naine.
"Mis on probleem?" Küsisin ma.
"Ma tahtsin lihtsalt tahtsin teid teavitada, et me jõuame kohe Tortugasse." Ütles Caty.
"Aitäh Caty. Mine tagasi oma kohale." Ütlesin ma ja vaatasin tagasi lauale kus oli kaarte, pabereid, küünlaid. Minu ees oli üks kaartitest millel oli märgitud aare. Ma vaatasin seda ja tõstsin pilgu kompassile mis oli mu ees lahti. Nõel keerles ja peatus. See näitas mu käele, mis lebas laual ja oli sõrmustega kaetud. Mulle jäi silma Jacki antud sõrmus. Ma vaatasin seda ja andain suudluse sellele.
"Ma tulen varsti." Ütlesin ma ja sulgesin kompassi, kinnitades selle oma vööle.
Ma astusin välja just siis kui me sadamasse tõmbasime.
"Me hakkame seilama homme hommikul. Juss, Markus, Gregor tulevad rummi tassima, Liisa, Anna, Angelica toitu tassima. Eerik jääb valvesse. Teised võivad minna. Ja homme hommikul hakkame liikuma, et olete kohal." Andsin ma käske.
"Aye, aye kapten." Tuli ühine vastus ja hakati laiali minema, kes kohustuste juurde kes jooma.
Mina liikusin baari poole. Otse leti juurde.
"Mis ma saan sulle pakkuda?" Küsis baaridaam.
"Üks tass rummi, palun." Ütlesin ma. Mulle pandi tass ette ja ma jõin rahulikult.
Ma jõin seal kogu õhtu, suundusin kajutisse ja jäin magama. Ma magasin kaks tundi umbes ja ärkasin. Panin riided selga ja läksin välja. Mind tabas jahe tuul. Ma läksin teki alla ja nägin, et kõik magavad.
"Tööle, kohe. Hakkame liikuma. Kiiresti." Karjusin ma käske.
Kõik hakkasid jooksma.
Ma kiirustasin rooli juurde kus oli Anna.
"Mine magama." Ütlesin ma. Ta noogutas ja ma võtsin rooli üle.
Ma võtsin kompassi ja nõel pöörles jäädes otse näitama.
"Kapten, mille järgi me nüd lähme?" Küsis Caty.
"Küll sa näed. Kiirust juurde. See laev on kariibimeres kiiruselt teine. Näidake, et see ka nii on." Karjusin ma ja kõik hakkasid tööle. Kes sidus maste lahti, kes pesi põrandat.
Me seilasime paar päeva, enne kui nägin horisondil laeva.
"Kapten, kas see on vaenlane?" Küsis Liisa.
"Ei, me sõidame selle kõrvale. Olge valmis pardale minema." Ütlesin ma ja panin teleskoobi ära.
Paari minuti pärast olime laeva kõrval. Ma vaatasin rooli poole.
"Pole ammu näinud või mis?" Hõikasin ma.
"Ega vist mitte." Karjus Jack ja ma nägin kui rõõmus ta oli mind nähes. Ma astusin Musta Pärli pardale ja kallistasin Jacki.
"Ma nii igatsesin sind." Ütlesin ma.
"Mina sind ka." Vastas Jack.
