Ta tunneb puudutust oma käsivarrel.
Ta avab oma silmad.
Ta vaatab üle õla.
Ta armub.
Talt küsitakse midagi, kuid ta ei pane seda tähele.
Ta ahmib silmadega kõike, mida ta näeb.
Ta on tuhandeaastasest unest ärganud.
Ta süda lööb taas.
Teda kutsutakse endaga kaasa.
Tema juhiks on lainetavad juuksed.
Ta viiakse kuskile kaugele.
Ta oleks nagu paadis, mis ta unistusteni triivib.
Ta istub asemele ja ta käsi sirutatakse ta eest välja.
Talt küsitakse, kas ta on neetud.
Ta silitab enda ees olevaid juukseid.
Ta arvab, et enam mitte.
