"Ma armastan sind Liisa"Ütles Gert rõõmsa häälega.
Ma olin ehmunud, sest mina tahtsin talle rääkida kurba uudist.
"Ma armastan sind ka,aga ma lähen kahe päeva pärast Soome elama"ütlesin ma kurvalt ja ruttasin koju.
Koju jõudes nutsin ma kohutavalt.Ma ei tahtnud minna Soome.Ma läksin tuppa sööma ja peale seda helistasin ma vanaemale,sest teda ei olnud kodus ta läks Tartusse sõbranna juurde.Niisiis ma helistasin talle.
Vanaema:"Hallo!"ütles vanaema rõõmsa häälega.
Mina:"Tere, vanaema see olen mina Liisa."üritasin samamoodi rõõmsalt rääkida.
Vanaema:"Tere jah. No siis on tore."
Mina:"Kuidas sul seal siis läheb?"
Vanaema:"Hästi. Me hakkasime just rääkima vanadest aegades."lausus vanaema elevil olevalt.
Mina:"Oii, see on kindlasti lõbus. Eks ma siis lõpetan kõne ära."Üritasin rääkida rõõmsalt.
Vanaema:"Jah, on küll. No olgu."
Mina:"Tsau."
Vanaema:"Tsau."
Peale vanaemaga rääkimist helises uksekell ja ma avasin.
"Tsau,mäletad mind?"Ma olin su klassiõde kunagi Kelly."Ütles ta.
"Tsau loomulikult ma mäletan."Tahtsin naeru suule ajada.
"Äkki lähme jalutama?"Naeris ta.
"Loomulikult, ma panen valmis ennast ja siis kohe."laususin ma rõõmsalt.
"Olgu"ütles Kelly.
Me kõndisime pikka aega ja rääkisime uudistest,mis on siis juhtunud janii.
Ma küsisin Kellylt, et mis ta siia tõi. Ta vastas,et ta tuli vanaema juurde. Ma vastasin talle, et see on vist siis päris huvitav. Jamhh ma loodan.
Kaugelt silmitsedes nägin ma meie ees kedagi. See oli Gert.
Ta jooksis minu juurde ja....
Homme teen edasi :D
Tean, et need pole huvitavad.
Aga seniks Päikest :)
