Silmside [ Ümberkirjutamisel]

2. osa

Hei, siin on teile uus osa :)

Loodan, et teile meeldib :)

Kommentaarid on alati teretulnud!

ps. See laul küll ei sobi siia, kuid mulle see laul meeldib ning see on mõtlema panev :) Soovitan!

Head lugemist!

______

„Ei, Viola, sa ei tule nii mitte kuskile.“ käskis Cass karmilt ja lükkas mu toa uksest sisse ja sulges minu järelt ukse. Surusin oma käe silmi kinni pigistades läbi oma juuste ning ohkasin. Shane vaatas mulle huvitunud pilgiga otsa.

„Mida sa vahid Shane?“ Küsisin ma tüdinenult. Ta muigas ning jäi mind hetkeks silmitsema.

„Ma võin öelda, et sind ei lasta ennem uksest välja, enne kui sa riided ära vahetad.“ Naeratas ta mulle kaasatundlikult. Ma teadsin seda sama palju nagu tema. Vaatasin oma riideid ja ohkasin. Mis neil siis viga on? Mul oli seljas dressikas, jalas teksad ning jalas converse tossud.  Jalutasin oma voodini ja lendasin sinna pikali. Kuulsin vaikseid samme ja siis oma kapi avanemist.

„Mida sa teed?“ Tõstsin ma pea ja vaatasin kuidas ta mu kapis tuulama hakkas. Ta leidis kapist ühed lillelised teksad, mida ma polnud veel kordagi kandnud. Ta puges uuesti kappi ning jäi sinna mõneks ajaks. Ta koukis lõpuks kapist välja mu musta värvi pluusi millel oli mõnus kaelus ja millel olid needid ning see käis eest nööpidega kinni. Pluus paistis natuke ka läbi. Ta leidis kapipõhjast ka minu mustad paleriinad millel oli kuldsed metallist otsad. Ta läks mu ehete karbi juurde ning otsis mulle sealt ka kuldse käeketi. Ta tuli ja jäi mu ette seisma.

„Pane selga.“ Sõnas ta võttes mu riided kätte, samal ajal mind püsti tõmmates ning lõpuks vannituppa lükates. Vaatasin neid riideid ning lõpuks tõmbasin need omale ohates selga. Endalegi üllatuseks avastasin, et need riided sobivad nagu valatult. Läksin siis tuppa, kus Shane mulle rahuloleva pilgu saatis.

„Nüüd, tee oma juuksed lahti, kammi ära ja tee nii et need natuke kohevad oleksid ja siis värvi õrnalt oma huuled punasega ära.“ Sõnas poiss veidi mõtlikult. Tegin nii nagu kästi aga, kui ma hakkasin huuli värvima, tuli ta minu juurde ja jäi mulle mõtlikult otsa vaatama.

„Tegelikult ära värvi, nii sobib paremini.“ Tegi Shane mulle sõbraliku naeratuse ulatades mulle mu musta värvi õlakoti. Viskasin huulepulga tagasi meigikotti ning panin omale baleriinad  jalga. Panin veel kotti vajalikud asjad ning jäin ennast korra peeglisse vaatama. Olin endaga üsna rahul ning vaatasin Shanele otsa, kes mind kummalisel kombel ikka veel jälgis.

„Tänan Shane,“ Naeratasin ma talle, „Ma võtan sind šoppama kaasa, kui ma kunagi peaksin poodidesse minema.“ Muigasin ma talle, mille peale ta ainult naeris.

„Igatahes, ära siia kedagi läbutsema kutsu, ühe sõbra võid ehk omale kutsuda, kui sa just ise ka õhtul Timothy juurde ei lähe.“ Sõnasin ma ukse juures talle otsa vaadates ja sõbraliku ilme enda näole manades.

„Kes teab, äkki astun minagi läbi.“ Vaatas ta mulle otsa, „Ole tubli siis!“ Sõnas ta ning süvenes taaskord oma telefoni, kus ta algselt tegevuses oli. Uksest välja astudes vaatas Cass mulle imestunud pilguga otsa.

„Sina tõesti valisid need riided? Vau Viola, sul on maitset!“ Naeratas tüdruk mulle õnnelikult samal ajal mind oma kallistusse lämmatades. Ta haaras mind oma käevangu ning tiris mu endaga kaasa.

„Tegelikult valis riided välja Shane, kes minu lootusetut olukorda ei viitsinud vaatama jääda.“ Naersin ma Cassiga koridori lõppu jõudes. Ma ikka veel imestasin poisi riiete valiku üle.