Keelatud vili on magusaim...

Warning! Strangerdanger!...

Kui Maria ja John tagasi jõudsid oli kell juba palju. Mõlemad olid linna peal ringi sõitmisest väsinud ja järgmine päev oli vaja kooli ka veel minna. 

Mul on ettepanek! Kuna sina oled alles uus ja ei tea kuhu minna, siis sina sõidad, aga mina ütlen, kuhu minna. Seda juhul, kui sa oled üldse nõus mind homme kooli viima. Vedas, et see ettepanek just selline oli. Ma arvasin, et midagi enamat. Issakekuinunnuissakekuinunnuissakekuinunnu. Rahune maha! Ta on kõigest sõber! Ei midagi enamat. Maria pea oli täis mõtteid ja ta ei teadnud, millist järgida. Kas jääda sõpradeks või tahta midagi enamat? Aitäh, et minuga tulid. Mul pole nii lõbus olnud juba pikka aega. Mis kell kokku siis saame? Ja just siis kui ma seda kõige vähem ootasin see juhtus. Ta kallistas mind jälle! Nojah sõbrad ju ei musita. Kuidas oleks näiteks 7.35 . Siis saame rahulikult tutvuda ja me ei jää tundidesse hiljaks ka. Nagunii pead sa veel õpikud ja asjad kätte saama ja selleks peame me veel sinuga käima enne tundide algust kooli raamatukogus. No igatahes pean ma minema. Mul on vaja oma koolikott ka üles otsida ja värki-särki... Sauki.

Maria jäi veel hetkeks garaaži ette, et vaadata, kuidas poiss lahkub. Pärast seda parkis ta auto garaaži ja koju ta läkski. Loomulikult ootas teda seal küsimusterahe. Kus sa olid nii kaua? Miks sa mulle ei öelnud mulle, et välja lähed? Kellega sa olid? Kas see on see kaelakee, mis su endine peika sulle kinkis? Issake kui tüütu võib üks lapsevanem olla vahel. Kas ta siis aru ei saa, et ma pole enam viiene, vaid kuusteist? Emps ma olen nagu veidi väsinud ja ma pean homme vara ärkama. Kas minu süntesaator jõudis juba kohale? See jäi ju eelmisesse korterisse maha. Nii väga tahaks oma süntesaatorit kasutada juba. Saaksin selle kohandada ühe programmi abil klaveriks ja üle pika aja jälle mängida. Johnil on õigus. Can't live in the past. Must live in the present and not think about what has already happened before- unless it's a good thing! Su süntesaator jõudis juba paar tundi tagasi kohale. See on juba sinu toas. Kuigi mu ema minust eriti aru ei saa, oleme me ühes asjas ikkagi sarnased- me paigutaksime asjad täpselt ühte moodi. Järelikult pole mul põhjust karta, et ta selle valesse kohta pani. Jess! See on seal! Akna all. Täpselt seal, kus ma tahtsin, et see oleks. Ma istusin süntesaatori taha ja lihtsalt mängisin. Mängisin, kuni mul uni ilma tuli(selleks läks mul mitu tundi aega)

Lõpuks lihtsalt jäin sinna magama. 

Äratuskell helises... Krt! Nii vähe und. Oota.. Misasja... Minu telefoni äratuskell ei ole selline... See on UKSEKELL. Ruttu riidesse. Thank god, et ma juba eile oma kooliriided välja valisin. Riidesse panin ma seekord 6 korda kiiremini. Seda mõjuva põhjusega - mind oodati. Panin ruttu keti kaela ja läksingi. 

Magasid sisse jah? Johnile vist meeldis minu kallal nokkida. Aga tal oli ju õigus. Jah, aga mitte voodis, vaid klaveri taga. John hakkas itsitama  Sina olidki see, kes nii ilusasti siis mängis! Ma peaaegu oleksin su akna alla kuulama tulnud. Ups. Ma vist tegingi. Ära muretse. See on saladus! Hakkame nüüd minema! Ei taha ju esimesel päeval kohe hilineda. Me Johniga terve tee vaikisime, kui välja arvata need juhised kooli juurde. Varsti olimegi juba kooli ees parklas. Me lihtsalt kõndisime ja läksime. Esimene peatus: Õppealajuhataja kabinet. Sinna oli vaja, et ma oma tunniplaani kätte saaksin. Saanud selle kätte läksime me raamatukogusse -väljusin sealt käed õpikuid täis. Ja viimane peatus- Klass. Kõik vaatasid mind imelikult, aga õpetaja pilk oli see, tänu millele see lõppes. Tunnikell helises ja õpetaja alustas tunniga. Meil on klassis tänasest alates uus õpilane- Maria-Helene. Palun kohelge teda nagu sõpra ning aidake teda, kui ta küsib abi. Ma vaatasin klassis ringi, ning märkasin, et minu kõrval istub üks poiss. Ta oli täpselt vastand Johnile- Tal oli rohkem musta, kui rohelist ning erinevalt Johnist kandis ta prille. Teretulemast klassi Maria-Helene!  Miks kõik mu täisnime välja ütlevad- ma hea meelega eelistaksin , kui öeldaks lihtsalt Maria. Mu nimi on Jacob. Nagu ma enne tunde nägin oled sa juba tutvunud mu kaksikvennaga. Huvitav, mis kaksikvennast ta räägib. Ma olin ju Johniga. Oota. John on su kaksikvend? See siis seletab sarnasust teie kahe vahel. Meie väikese vestluse katkestas õpetaja, kes mu klassi ette kutsus. Õnneks see ülesanne oli teema kohta, mida juba aasta tagasi õppisin. (Juhul kui te aru ei ole saanud, on praegu matemaatika) Tund möödus kiiresti. Isegi natuke oodatust kiiremini. 

Kell helises ja kõik hakkasid oma asju pakkima. Samuti ka mina, kuid peagi mind katkestati- Jacobi poolt.  Mis koolist tuled kah? Huvitav miks ta selle vastu huvi tunneb. Ma olen ju mittekeegi. Eeem, ma ei tahaks sellest eriti rääkida. Tundi on vaja minna. Kui sa niiväga tahad minuga olla, pead sa Johni ka taluma. Ta lubas mulle, et aitab mul orienteeruda selle kooli peal. Niiet kui sul midagi selle vastu pole, siis ta ootab mind juba.  Lahkusin klassist võimalikult kiiresti. Varsti nägingi Johni. Miks sa mulle ei öelnud, et sul kaksikvend on?  John sai kohe aru, et ma ta peale pahane olen. Ma ei öelnud, sest sa ei küsinud mu pere kohta. Muideks polegi ta nii hull. Tegelikult on ta suht nagu mina, ainult riietub teisiti, et vanemad meil vahet teeks. Nii... Mis sul järgmine tund on?  Sobrasin oma põhjatutes taskutes, kuni ma tunniplaani üles leidsin. Nii. Teine tund, esmaspäeval. Inglise keel. Praktiliselt terve tee vaikisime nagu hommikul... Kuni: Palun püüa meelde jätta- Jacob on naistemees. Praktiliselt iga päev on tal juba uus. Sul ei hakka loomulikult vedama- teil on kõik tunnid ühised. Niiet head ignomist.  Õnneks läks terve päev lihtsamalt . John rääkis rohkem, tänu millele ma ei igatsenud oma vanat kooli, kus olid teeviidad üleval, et oleks lihtsam klassi üles leida. Ja mingi ime läbi oli koolilõunaks minu lemmiksöök- Makaronid hakliha ja ketšupiga. Kuigi Jacob istus ka meie lauas , oli ta vait kui sukk, sest John oli ähvardanud talle terve kooli ees "Märga Willie't" teha. Kõige lihtsam oli aga soome keele tunnis, sest ma hakkasin seda õppima juba kaheksandas. Õhtul tulid poisid mulle külla. Jacob sellepärast, et ma talle klaveril midagi mängiksin(John oli talle ikkagi välja rääkinud eilse kohta) ja John oli selleks kaasas, et hoida oma venda pahandusi tegemast. Loomulikult läks terve õhtu kiiremalt, kui arvata oli.  Kuule mul on üks idee. Võiks laupäeval väikse grillimise teha. Mul on maja taga üks grill, mis vajab sisse õnnistamist ja samuti ootab bassein meid. Mis arvate? Jacob oli loomulikult sellise näoga, et teda ei ole kutsutud. Sina ka Jacob. Ma ei saa sind ju kutsumata jätta. Üks pool ei saa tulla ilma teiseta.... Ainus tingimus on see, et sa minu üle naerma ei hakka. Loomulikult Jacob nõustus. Ta ei saanud ju mittenõustuda. Tegemist on ju grillimisega.(grill-liha on ta lemmik). Aega läks ja lõpuks ära nad läksidki. Koristanud selle seapesa, mille poisid olid tekitanud hakkas ta kohe õppima. Õnneks ei olnud palju teha. Kõigest 3 ülesannet matemaatikas ja kõik. Selleks läks ta ainult 15 minutit. Ülejäänu õhtu mängis ta jälle klaverit. Seekord aga vähem, sest ta ei tahtnud jälle sisse magada.