#24: Üheinimesepidu kahele

485 48 6
                                    

Heiheihei :) Tahab keegi mulle meelde tuletada, millal ma viimati kirjutasin? Uiuiui, parem mitte - see oli nii ammu :/ Teate, ma tõenäoliselt ei hakka vabandama .. tähendab, andke mulle andeks, aga ma ei saa seda siiski kontrollida, millal mõte tuleb. Täna näiteks tahtsin hoopis MOA/SL-i kirjutada, aga kui selle mustandi avasin, hakkas hoopis siia jutt ilmuma.

Põhimõtteliselt seda, et mulle see osa meeldib. ÄKAMi puhul olen tihti mitterahul, isegi kui nii palju positiivset tagasisidet saan, aga seekord olen päris rahul :) Võib-olla pole piisavalt pikk, aga see selleks. Seda annab parandada ;)

SIis, pilte soovitaksin pigem vaadata originaalis (sest nt Katherine'i gif on selline mõnus :P). Ja loo kohta seda, et ma siin just üleeile vaatasin seda filmi (niimoodi hilisõhtul kell 11) ja avastasin, et ossa raks, kuidas te nii täpselt teadsite, et ma just seda vajan?! Ühesõnaga ideaalne, lihtsalt ideaalne situatsiooni kirjeldamiseks.

Muidu ütleks seda ka, et Cameron pidi esialgselt selles osas ka purjus olema, aga ma otsustasin, et jätan pärastiseks selle (teeb mõne osa rohkem, nii et). Aga Roxanaga on kõik hästi: ta kainenes hetkega, kui Cameroni seisundit nägi.

Ühesõnaga, loodan, et teile meeldib ja soovin kõike head ;)

Parimat päeva jätku, alustades (lõpetades või lihtsalt aega viites) sellega:

*

Ma arvasin, et ei suuda enam end kergemini tunda. Ma arvasin, et miski ei suuda mind parandada. Kuid kõige halvem on see, et ma mõtlesin, et asi ei saa enam hullemaks minna. Alati saab. Nagu alati saab ka paremaks minna.

Ega ilmaasjata öelda, et tants on unistamine jalgadega. Tänu tantsule sa vabaned kogu pingest, mis su sees on. See teeb su vabaks.

Mu liigutus jäi pooleli, sest peeglist nägin tema peegeldust. Tegin järsu pöörde.

"Cammy," ta nimi mu huultel oli vaid sosin.

Ta toetas laisalt vastu seina ja jälgis mind. "Roxy,"

"Cammy, ma..."

Ta isegi ei kuulanud mind lõpuni: pöördus lihtsalt ja kõndis saalist välja. Jooksin talle järele.

"Cameron Shonery, jää nüüd ometi seisma," kriiskasin ma üle koridori, kuid ta jätkas mu ignoreerimist.

Uks mu nina ees langes kinni.

Kuradi isekas värdjas, mõtlesin vihaselt ning koputasin kõvasti.

"Cameron! Kas sa kavatsedki selline olla?! Sa isegi ei kuula mind ära - teed mingid oma paganama järeldused ja lähed, laskmata midagi seletatagi,"

"Ma ei saa aru, mida sa siin veel seletada tahad," kõlas noormehe hääl ukse tagant. "On suhteliselt ilmselge, et sa oled endiselt temasse armunud. Ning see, et ta sind suudles, äratas su tunded ellu. Ma tegin selle vaid sinu jaoks kergemaks, Rox. Ma lasin su vabaks, et sa ei peaks süümepiinu tundma, kui teda minule eelistad,"

Libistasin end seljaga vastu ust toetudes põrandale istuma. "Mida sa ajad, Cam?! Teda sinule? Kas sa oled segaseks läinud?!"

"Sul oli ideaalne plaan, Roxy. See mänguristiilis,"

"Nad ei näe seda niimoodi. Mitte keegi ei vaata seda sedasi. Meeste puhul on see justkui auasi: see ongi põhimõtteliselt lubatud. Naiste puhul aga .. see ei oma tähtsust: nad nimetavad sind ikkagi ***. Või siis vabatahtlikuks prostituudiks, kui need on need wannabed, kes arvavad, et on ilged hipsterid, kui tumblri lauseid kasutavad,"

"Nad .. mida?" Cami hääl vääratas ning ta lasi hetkeks murenoodi oma häälde.

"Polegi siis kuulnud, et ma olen kooli uus ***?" küsisin muigega, kuigi ta ei näinud seda.

Ära kunagi armu mängurisseWhere stories live. Discover now