Corrupted: Encore 2 [Writnes & anniepoynter]

#2 - Agnes

Aiast sisse jõudes võtsin kohe kaitse jälle ka enda kanda, et Tom nii kurnatud poleks. Dougie ja Annie polnud ikka veel kodus.

Tomi silmad läksid mind nähes suureks. "Viis raamatut?"

“Vastus on siin,” ulatasin talle punase kaantega raamatu. “Lase Harry lahti ja otsi sealt, ma tegelen temaga.”

"Oled sa kindel? Ma jaksan ka..."

“Lihtsalt tee seda. See on üsna alguses. Siis otsime markerid...”

“Mina võin!" hüüdis Agnes entusiastlikult.

“Too mulle markerid,” naeratasin talle. “Musta ja punast värvi.”

"Kas paksud?"

“Jah.”

Agnes noogutas ja ruttas üles. Tom juba lappas raamatut, kuid ei leidnud seda kohta.

"See peaks olema kuskil lõpus," proovisin meenutada, mu pea oli paks.

“Ise just ütlesid, et alguses...” Tom vaatas mind suurte silmadega.

"Jaa, aga ma... kurat, ma ei teagi enam." Ohkasin. "Anna siia."

Ta ulatas selle mulle. Avasin sisukorra ja lugesin kõiki teemade nimesid, proovides mõelda, millises sellest märgist juttu võiks olla.

Peale mõningast otsimist suutsin lõpuks ometi leida lehekülje, kus see sümbol suurelt asetses. Tom tuli minu kõrvale ja vaatas seda uurivalt, samal ajal kui ma selgitavat teksti lugema hakkasin.

Sain teada, et kogu ümbrus tuleb sümbolitega katta, ent see ei takistanud teda kuulmast või nägemast, see ainult piiras ta ümber. Kuigi see ei olnud parim lahendus, oli see ainus võimalus, sest vanaviisi jätkata ei tulnud kõne allagi.

Agnes oli ammu markeritega tagasi ja ma märkasin alles nüüd, et ta joonistas seinale samasuguseid kujusid. “Ma aitan!”

"Oota nüüd, pisikene, me peame natuke mõtlema..."

“Aga ma ei saa aru, miks sinna minna ei või. Harry üks kord rääkis mulle unejuttu, see oli küll väga tore.”

Tom ja mina vahetasime šokeeritud pilgu.

“Mida ta rääkis?!”

"Muinasjuttu."

“Millest?”

"Emmest."

“Ja mida ta rääkis?” Mu süda peksis meeletult.

"Kuidas emme ja prints Harry elasid."

Kartsin nii väga, et ta rääkis talle mingeid rõvedusi. “Kuidas nad siis elasid?”

"Ilusti elasid lossis."

“Lossis?”

"Jaa..."

Ohkasin. “Rohkem ta sulle muinasjutte ei räägi.”

"Aga miks?" Laps nägi siiralt murelik välja.

“Harry on paha mees.”

Agnes vaatas igatsevalt ukse poole. “Aga ta armastab emmet.”

"Aga issi armastab ka emmet..." sõnas Tom. "Kas sa lähed äkki praegu üles? Igaks juhuks?"

“Harry armastab rohkem,” ohkas ta. “Ja ta ütles, et ta ostaks mulle kümme nukku ja viis kommi.”

"Kallikene, palun mine," sõnasin kohutatult. "Me kutsume sind kohe ja siis räägime."

“Olgu, kas ma võin meile pikniku valmis panna?”