Runaway [m. healy] parandatud versioon [2016]

Proloog

Väike ees sõna, enne kui selle väga vana story juurde lähme.

Mõtlesin siin, et avaldaksin selle loo uuesti, parandatud versioonis. Avaldasin selle ammu, 2016 aastal, seega on see väga vana.

Mõtlesin, et väike throwback oleks tore ja eks te nautige :D (ma liiga suur The 1975 ja Matty Healy fänn, siiani, nagu ilmselt my fanficidest võib aru saada)

***

See plaan on mul peas on olnud juba sellest ajast saati kui ma sain 15. Ma ei kannatanud enam välja vanemate karjumist ja riide. Ma ei saanud aru miks nad lihtsalt ei lahuta. Vaevalt nad teineteisest puudust hakkaksid tundma.

Tegin juba mitmendat päeva järjest nimekirja sellest, mis ma ära jooksmiseks vajan. Jah, ma kavatsen ära joosta. See, mis mu kodus toimub on hullumaja. Ma ei kavatse seda enam välja kannatada.

Lugesin üle oma säästud, mis ma olin viimaste aastate jooksul alles jätnud. No nii igaks juhuks. Kokku oli mu säästudes 400 naela. Selleks peaks söögi jaoks piisama. Lootsin elukohta saada heade inimeste käest. Pealinnas peaks neid olema küll. Vähemalt ma lootsin.

Jah, ma kavatsen siit Inglismaa maakolkast ära kolida ja suurlinna avastada. Vähemalt esialgu jääb London mu teele. Tahan leida laheda seltskonna ja nendega trippima minna.

Panin raha oma rahakotti ja otsisin välja suuremat sorti spordikoti. Toppisin lihtsalt riided sinna sisse, ma ei tahtnud viita aega riiete kokku lappamisele. Kell oli küll alles üle südaöö, kuid ma pidin tegutsema. Päeval pole head põgenemis võimalust. Pistsin veel rahakoti spordikotti ja läksin alla.

Võtsin kapi pealt paberi ja pastaka ning jätsin vanematele kirja.

Vanemad,

Te ehk hommikul avastate, et mind pole. Ilmselt sellepärast, et ma jooksin ära. Aga teid nagunii ei huvita. Teid on viimasel ajal huvitanud vaid teie tülid ja ma ei jaksa neid enam välja kannatada. Sellepärast ma peangi ära jooksma. See pole enam mingi kodu.

Ärge mind otsima tulge. Ma ei taha, et mind leitaks.

Teie,

Faith.

Panin kirja külmkapile. Võtsin sahtlist kaasa mõned saiakesed ja pudelisse panin vett.

Vaatasin veel majas ringi ja lahkudes sosistasin: "Head aega."

Mind ootab ees London.