Secret

1 osa

Istusin maas, selg vastu krohviga kaetud seina, kõrvaklapid peas ja kuulasin muusikat. Hardstyle, nagu tavaliselt. Sulgesin silmad ja lasin muusikal enda vallutada, polnud midagi peale selle.

Võpatasin kui keegi äkitselt uksele koputas. Rebisin klapid peast ja hüüdsin: "Kes seal on?" "Ariana, tule sööma palun!" Tundsin ära vanaema hääle. Muidugi, kes see veel saaks olla? Ajasin ennast püsti ja läksin ukse poole, jätsin muusikamängia kapile. Niipea kui ukse avasin tundsin imelist toidu lõhna. "Mis söögiks on?" Küsisin vanaemalt, kes laua katmisega ametis oli. "Kana ja riis" vastas ta pilku tõstmata. Peaksin siinkohal mainima, et mu vanaema on parim kokk. Ta on hiinlanna ja tema kokkamis oskused ei jää ta päritolule alla. "Kas ma saan kuidagi aidata vanaema?" Küsisin talt. "Ei, ma sain just laua kaetud" vastas naine.

Söömise lõpetanud sulgusin taas oma tuppa ja hakkasin õppima. Matemaatika. Õõh, kuidas ma seda vihkan, mõtlesin omaette, jaburalt raskeid ja nõmedaid ülesandeid lahendades. Kus ma seda jama ikka kasutan?

Kui ka koolitöö oli tehtud, lamasin niisama voodil ja silmitsesin aina hämarduvat tuba. Pimedus meeldis mulle, selles oli midagi lohutavat ja samas kurvastavat. Imelik, kuidas üks asi saab tekitada nii palju tundeid.

Kell hakkas lähenema kümnele ja vanaema hüüdis mulle, et ma magama hakkaks minema. Panin järgmise päeva asjad kotti ja valisin riided. Mustad rebitud teksad ja rock'n'rolli pusa. Käisin pesemas ja kobisin voodisse, šampooni lõhn ümber minu hõljumas.

                                                                                 ***

"Kas sa võid ükskord vait jääda?" Karjusin oma äratuskellale, mis sest, et see mind ei mõista. Tõusin voodist ja panin selga eelmisel õhtul valitud riided. Riided seljas läksin kööki, et endale midagi söödavat haarata. Otsustasin müsli ja piima kasuks. Söömise ajal tabas mind äkitselt eelaimdus. Eelaimdus, et midagi hakkab juhtuma. Ma ei oska öelda, kuidas, aga ma lihtsalt teadsin, et täna juhtub midagi. Kas see on hea või halb, selles pole ma kindel.

Kui olin müslile lõpu peale teinud, võtsin oma toast koti, panin tossud jalga, jope selga ja läinud ma olingi. Kuna pidin kooli minema bussiga, siis võtsin suuna bussipeatuse poole. Jõudsin vaid paar minutit oodata, kui buss juba ette sõitis. Teadsin, et bussiga keegi minu koolist koolis ei käi, nad viiakse autoga kooli. Rikkurid. Seda olid mu teised klassi- ja koolikaaslased. Panin kõrvaklapid pähe ja hoidsin mingist tugipostist kinni, et mitte ümber kukkuda. Sõit kooli kestis kümme minutit ja sealt oli veel mõni minut jalutada.

Kooli jõudes võtsin kohe suuna sekrätäri juurde, kuna mul oli vaja sealt oma uus tunniplaan saada. Meile öeldi eile, et täna peavad kõik sekrätäri juurest uue tunniplaani võtma. Sekrätäri juurde jõudes nägin neid esimest korda. Neid oli neli. Kolm poissi ja üks tüdruk. Tundsin kohe, et nad ei ole nagu teised õpilased. Nad julgesid erineda. Kui teistel poistel olid "lahedalt" pleekinud pruunid või blondid juuksed ja ma olen kindel, et enamus olid juuksed selliseks värvinud, aga tagasi nende juurde pöördudes... Kõige pikemal ja ilmselt ka vanemal olid sügavat tumepruuni värvi juuksed, ta kandis musta tagi, musta t-särki, millel oli kolp, tal olid mustad, pleekinud teksad ja nahksaapad.

Teisel poisil olid mustad juuksed,mis olid talle silmadele langenud, ta oli küllaltki lühike, aga see-eest musklis, ta kandis valget t-särki, millele oli peale kirjutatud "SWAG", ka tema kandis teksaseid, aga need olid tumesinised, jalas olid tal tossud.

Kolmas ja minu arust kolmest poisist kõige kenam oli keskmist kasvu, kergelt musklis, tal olid peaaegu kuldsed juuksed, ta kandis tumesinist pusa, musti teksaseid ja tosse.

Tüdruk oli erinev kõigist teistest tibidest meie koolis. Tal olid samasugused sügavpruunid juuksed nagu esimesena kirjeldatud poisil, ta oli kõhn ja väga ilus, vähemalt minu silmadele. Tüdruk kandis musta, liibuvat top-i, kõrge värvliga musti teksaseid ja eest lahti olevat sinist triiksärki, jalas olid tal kõrge kontsaga tossud.

Nad kõik olid ilusad, mitte nagu kõik teised võltsid "inimesed" koolis, neil oli stiili ja iseloomu. Vähemalt nii ma arvan. Ja nagu hiljem välja tuleb, ma arvasin õigesti.

--------------------------------------------------------------

Nii... see on siis mu esimene jutt :) loodan, et meeldib ja palun commige, et  mida võiks muuta või kas meeldis, votege ka palun ;)