Praegu? Just nüüd?
Catwoman777: KAS. SA. OLED. LOLLIKS. LÄINUD?
Superman118: :(
Catwoman777: Teeme nii, et mina pakun aja ja koha. Näiteks homme varahommikul, söökla uste ees? Nagu nii vara, et on hele, aga pole inimesi. Enne hommikusööki.
Superman118: Kell 5?
Catwoman777: Mida!? Ma ei ärka kell viis üles, et sinuga kohtuda.
Catwoman777: :-D
,,Tead Lily, kui mures Tyler oli, kui sa alla kukkusid," ütleb Lola ja mu tähelepanu läheb temale.
Tyler? Mures?
,,Kui sa alla kukkusid, jooksis ta kohe sinu juurde. Sina lebasid seal maas, tema sinu kõrval ja ma ütlen ausalt, ta tundus murest murtud... tead, kõik imestasid, teda isegi ei huvitanud teiste pilgud,'' vuristab Lola ja mul tuleb naeratus näole.
Tyler? Jooksis kohe minu juurde? Minu pärast. Ta tegi seda minu pärast. M I N U pärast. See on esimene kord, kui ma tunnen, et tema tüütamine on ära tasunud. Ja jumal, see on hea tunne. See peab tähendama, et ta hoolib minust. Kasvõi natukene.
Aga mispärast ta siis minuga nii ükskõikselt käitub? Kas ta kardab midagi? Miks ta üldse välja ei näita, et ta mind sõbraks peab? Ma tahaks seda nii nii väga teada.
Superman118: Kell viis on vist tõesti imelik...
Superman118: Teeme siis kell seitse? Pool kaheksa? :P
Superman118: Pool kaheksa? Palun vasta midagi, muffin, ma tahan su arvamust teada. :(
Catwoman777: Oops, ma olin eemal korraks. Teeme kell seitse.
Superman118: Sobib, jään ootama. :) Homme näeme... Ma olen nii elevil.
Catwoman777: Mina ka, homme näeme. :)
Ma login välja ja panen arvuti kinni.
See on lõpuks käes. Ma kohtun oma kirjasõbraga. Homme hommikul.
Ma olen elevil, aga ma kardan ka. Ma loodan, et ta ei pettu minus. Samas ma ka loodan, et ma ei pettu temas. Muidugi ma olen minevikus ette kujutanud, milline ta välja näeb ja kuidas ta käitub, aga nüüd, kui ta võib olla keegi keda ma tean, on kõik ettekujutlused kadunud.
,,Homme on õudukaõhtu, see on mu lemmik. Usu mind, sa ei pettu selles, kõik lähevad sinna, see on nagu selle aasta parim hetk,'' ütleb Lola plaksutades ja ma ronin oma voodist alla, samal ajal itsitades.
,,Ooh lahe!'' ütlen Lolale ja ta vaatab mulle uudishimuga otsa.
Mulle tegelikult õudukad nii väga ei meeldigi, mulle hoopis tundub lahe kambaga koos midagi ette võtta.
Siis ta teeb kaastundliku näo:,,Kas sa saad selle peavaluga? Või mis sul oligi, peapõrutusega?''
,,Muidugi, ega see mind juba ei peata,'' ütlen Lolale naljaga ja pilgutan silma. Ok, see silmapilgutus oli vist veits kahtlane.
Lola lihtsalt naeratab.
***
Lucy magab. Ashley magab. Lola magab.
Minul ei tule und. Alguses sai kell üks, siis juba kaks ja nüüd on juba kolm läbi.
Ma aina mõtlen sellele hommikusele kohtumisele ja mu mõtted ei jäta mind rahule.
Ma pean kell seitse söökla uste ees kohtuma Supermaniga. Kui ma jääksin kell neli magama, saaksin magada umbes kaks ja pool tundi.
Tore. Ma armastan oma elu.
***
Ma ärkan tüdrukute hääle peale üles.
Kuulen linnulaulu, vaatan aknast välja, ilus ilm, päike paistab, õues--- SUPERMAN!
,,MIS KELL ON?!''
Ashley vaatab mind nagu tonti:,,Jumal, ära karju. Ma plaanisin just sind üles äratada, et minna hommikust sööma. Kiiret pole, aga mida kiiremini seda parem, pärast saab rutem randa minna. Ja sinu küsimusele vastates, siis kell on pool üheksa.''
Pool üheksa?! Pole võimalik. Ei ole. Ei ole.
Ma võtan kiiresti läpaka lahti. Üks väike smile, aga mis tundub mulle hetkel kurvem, kui kümme lauset.
Superman118: :(
Catwoman777: Anna andeks, palun lepime uue aja kokku. Palun. Ma olen nüüd nõus tõusma kasvõi kell kaks öösel, et sinuga kohtuda. :(
Heh. Nalja kah.
Catwoman777: Palun kirjuta mulle vastu, eks :(
,,Lily, tee end korda, lähme sööma,'' ütleb Lola ja ma hüppan voodist kiiresti alla.
Ma teen ennast valmis kiiremini, kui kunagi varem.
Teda pole enam seal, Lily.
Ja mu peas on üks ainuke mõte. Superman pettus minus. Ma vedasin teda alt. Tema ootas mind, aga mina ei läinud isegi kohale.
,,Lily? Sa pole midagi rääkinud? Kõik korras? '' küsib minult Jordan hommikusöögi ajal ja ma üritan talle naeratada.
,,Kõik on hästi, ma lihtsalt ei saanud üldse und, magasin halvasti,'' ütlen Jordanile ja ta noogutab. Ma ei maini, et ma vedasin enda head sõpra alt.
,,Mis sa noogutad seal Jordan? Ise magasid ja norskasid nagu hull täna, ma ei saanudki oma iluund rahulikult magada,'' ütleb Jacob ja ma naeran. Jordan norskab, hmmm.
Aga Jacob ei saanud Jordani pärast ka magada, ma pole ainuke sel juhul, kes öösel ei maganud.
,,Kas Jordan norskab või?''küsin kavala näoga ja ootan Jacobi vastust.
,,EI!'' kisab Jordan ehmunud näoga vahele.
,,Jaa! See on õudne,'' ütleb Jacob ja saavutab sellega Jordanilt pahase pilgu.
Õudukaõhtul saaks magada.
Ma vaatan Tyleri laua poole ja ma kortsutan kulmu, kui teda pole. Kus ta on? Kuigi see ei ole ka väga imelik, sest see pole esimene kord, kui teda ei ole kohal.
,,Lähme pärast seda randa?'' küsib Lucy ja poisid nõustuvad.
Tundub hea plaan, seal saab magada.
Kui me sõime hommikusöögi ära ja panime ujumisriided selga, siis läksime kõik randa.
Poisid läksid vette koos teiste sõpradega ja meie, tüdrukud, jäime alguses päevitama.
,,Lily, sa näed tõesti väsinud välja,'' ütleb Lucy ja ma ei ütle midagi.
Lola ütleb enesekindlalt:,,Tahad ma annan sulle oma päikeseprillid, siis pole neid hiiglaslikke kotte su silmade all näha.''
Sellele ma küll vastan:,,Tänkju very many selle imelise pakkumise eest, aga ma pean keelduma.''
,,Very many, see on ebakorrektne,'' vaidleb Lola ja ma põrnitsen teda pahuralt.
,,Keda huvitab, see läheb riimi.''
Ashley vangutab pead ja lausub:,,Ainult sina Lily tuled millegi sellise peale.''
Lola irvitab mulle vastu ja ma näitan talle keelt.
,,Beebid,'' pobiseb Lucy omaette ja ma teesklen, et ma ei kuulnud seda.
,,Aga nüüd on nii, et mina lähen vette,'' ütleb Lucy ja teised tüdrukud löövad kampa.
Mul pole midagi üksinda olemise vastu.
Seda aga ei arvanud inimene, kes istus minu kõrvale ja ütles:,,Hei!''
Ma vaatasin üles ja nägin ühte täiesti võõrast tüdrukut.
Ja jumal, ta oli imeilus. Pikad pruunid juuksed, armas beebinägu, paksud huuled ja suured ilmekad silmad.
Ma oleksin pidanud Lola pakkumise ikka vastu võtma.
,,Hei..." vastan ma talle ja kuulen isegi enda hääles ebakindlust.
Tema oli see julge, tuli ise minuga rääkima ning MINA tunnen ennast ebakindlalt?
Ta naeratab mulle, mina tahaksin minestada ja ta lausub:,,Mulle hullult meeldivad su juuksed."
Talle meeldivad minu juuksed? Kas ta on lolliks läinud?
,,Tänks, ma pole varem sind siin näinud," ütlen talle nagu ma POLEKS siin laagris esimest aastat. Tore.
,,Ma täitsa usun sind, sest ma tulin alles eile siia. See pole muidugi esimene aasta. Haha, kes oleks siin esimest aastat?" ütleb ta naerdes ja ma üritan naeratada.
Ha. Ha. Ha.
Ma tunnen, kuidas ta mind oma pilguga vaatab ja ma ei ole enam üpris kindel, kas ta meeldib mulle.
Sa oled lihtsalt kade, Lily.
Ma näen, kuidas ta pilk läheb Tyleri dressikale, mille ma olin siia kaasa võtnud. Siis ta vaatab uuesti mind ja naeratab. Imelik. Aga ma ei suutnud talle m i t t e vastu naeratada.
Mulle meenub, kui Lola rääkis, et mingi inimene peaks siia poole pealt tulema. See PEAB olema tema.
,,Kuida-
Ta segab mulle vahele:,,Ma pean hetkel tagasi minema, kahjuks, aga me kindlasti kohtume veel."
Ma noogutan talle ja ta lahkub ühe 'tsau' ja naeratusega.
Okei, ma ei tea, mida sellest arvata. Ta tundus julge ja seltskondlik.
Ma viskan uuesti ennast rätikule pikali ja jään ootama tüdrukuid, et neile minu uuest "sõbrannast" rääkida.
Enne, kui ma arugi saan, jään ma hoopis magama.
***
Te. Ei. Usu. Mis. Mul. Jalas. On.
Ma kannan hetkel Lucy kõrgeid (minu jalgu väga ilusaks tegevaid) kontsakingi, mis ma olen nüüd otsustanud jalga jätta.
Alguses proovisime tüdrukutega neid naljaga, aga nüüd ma armusin neisse.
Ma imetlen ennast parasjagu peegli ees, kui näen, et Lucy jälgib mind.
,,Lily? Oled sa kindel, et sa saad ikka tulla?" küsib minult Lucy enne õudukaõhtule minekut.
,,Miks sa üldse kahtled selles?" küsin Lucylt kulmukortsutusega.
Ta saadab mulle 'really' pilgu ja ütleb:,,Oi, ma ei teagi, äkki sellepärast, et eile olid sa voodis pikali ja ei suutnud me sosistamistki kuulata, sest su pea valutas nii kõvasti. Ma olen kindel, et suurelt ekraanilt õuduka vaatamine sinu olukorda paremaks ei tee."
,,Pole midagi hullu, eile oli eile, täna valutab juba palju vähem," ütlen talle ja kehitan õlgu.
,,NALJA TEED?! Ma arvasin, et sul üldse enam ei valuta."
,,Heh, ainult natukene, ma peaaegu ei tunnegi seda," ütlen Lucyle, üritades teda rahustada.
Kuigi ma tean, et ta pahandas minuga, mulle ikka meeldis see. See tähendas, et ta hoolis. Teda huvitas. Ja see on hea tunne.
Varsti sätime ennast valmis ja lähme ootame maja ees poisse. Me pidime koos minema. Kuna kell on juba varsti pool üksteist, võtan kaasa ka dressipluusi, juhuks kui peaks jahe hakkama.
Kui poisid saabuvad, hakkame kõndima mängumaja poole. Kuigi see õuduka näitamine toimub õues, mingi ekraani peal. Mängumaja juures. Ärge küsige. Rohkem ma jutust aru ei saanud.
Tyler võib seista käed ristis, midagi ütlemata ja tüdinenud nägu peas, aga ta ikka saavutab kõikide lähedal olevate tüdrukute tähelepanu. Ma võin tõestada. Ma näen teda ja ma ka näen, kuidas teised tüdrukud teda vaatavad. Isegi mõned poisid.
Mõned juba istuvad toolides ja inimeste rahva järgi tundub, et me olime viimastest, kes kohale jõudsid.
,,Istume ka? Saame paremad kohad? Kokku kuhugi, üksteise lähedale,'' ütleb Lucy ja me valime endale järjest kohad, umbes keskele. Toolid tunduvad veits logud ja pole nii mugavad kui päris kinos, aga see ka ei häiri. Ja ma peaks vähem vinguma.
Peale meid hakkavad ka inimesed kohti valima. Märkan inimeste sees Danielit, Brittanyt ja Kristiinat koos, meie ees. Praegu veel inimesed kõik naeravad ja räägivad omavahel. Ma arvan, et enamus inimesi on kohal, kuigi ma näen, et esimesed toolide reas istuvad ainult paar inimest.
Ma vaatan selja taha ja näen Tylerit, kes istub kõige taga ääres ja noh... magab. Alles ta ju...? Tema kohal on veel kaks vaba kohta.
Ei tea, mis ta tegi, et sinna keegi ei läheks.
,,Ma käin korraks ära,'' ütlen Jacobile minu kõrval ja ta noogutab muigega.
Ma koperdan kuidagi nende kontsakingadega viimase rea juurde ja istun Tyleri kõrvale suure hooga maha.
,,BOO!'' ehmatan teda ja mu elevus kaob, kui ta teeb rahulikult silmad lahti.
,,Oleksin juba pidanud teadma, et see sina oled,'' ütleb ta ja paneb silmad uuesti kinni. Mida ta veel sellega mõtles?
,,Film pole alanudki ja sina juba magad,'' ütlen talle ja ta teeb silmad uuesti lahti.
,,Ega s i n a filmi vaatama ei jää?'' küsib ta nagu see oleks võimatu.
Ma olen natuke segaduses ja küsin:,,Miks kõik selles kahtlevad?''
Tyler näeb imestunud välja:,,Sa said e i l e peapõrutuse.''
Mis asja? Ma tean, et ma selle E I L E sain.
,,Ja siis?''
Tyler näeb ikka imestunud välja ja ütleb:,,Sa oled hull, Lily, h u l l.''
Ma hakkan talle midagi ütlema, kui kõik jäävad vaikseks ja film hakkab pihta. Ma vaatan Jacobi ja sõprade poole ja näen, et minu koht on ära võetud ja seal istub mingi poiss, kes Jacobile midagi sosistab.
Tänks sõbrad.
Kuigi kui aus olla, siis pole mul midagi siin istumise vastu.
Kas Tyler ikka magab? Ma piilun kõrvale ja näen, et ta vaatab hoopis minu poole ja ma piinlikusest pööran pea ära.
HEH.
Läheb aega mööda, umbes mingi 10 minutit on film kestnud. Jään rahulikult filmi vaatma, vähemalt nii rahulikult, kui ma saan, sest ma kardan, kui peaks tulema jumpscare.
Praegu on film ikka alguses, tavaliselt pole neid alguses, ma loodan, et-
,,ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄH!'' karjatan ma üle terve rahvahulga. Ma näen kuidas inimesed vaatavad mind vihaselt. Ma vabandan, nägu punane ja vaatan filmi edasi.
Jumal tänatud, ehmatav koht on möödas, nüüd ma saan rahuli-
,,ÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!'' karjatan ma uuesti üle kõige ja hakkan kohe pärast seda kõva häälega naerma.
Mul on nii piinlik, aga see on nii naljakas.
Tyler kallutab ennast minu juurde ja paneb oma käe minu suu vastu, mina ikka naerust värisen ja ma näen, kuidas Tyler proovib ise ka mitte naerma hakata.
Ta lõbustatud silmad säravad, tal on huuled kokku pressitud ja ta näeb nii nunnu välja. Ma saan aru, et ta pingutab mitte naerma hakata.
Tyler sosistab vaikselt, mulle otse silma vaadates:,,Ma võtan käe ära, ole vaikselt.''
Ma noogutan. Mul on nii piinlik. Ma loodan, et ma enam nii ehmuma ei pea. Kaks korda JÄRJEST! Kus kuradi filmis on jumpscare kaks korda järjest!? Ja ma loodan, et ma saan öösel magada.
Ma vaatan filmi edasi ja siiani läheb kõik hästi, ma pole enam enda marki täis teinud.
,,Mul on kahju sellest mõrvarist. Tal pole pere, sõpru, ta on täiesti üksinda. Ma olen kindel, et ta poleks selliseks inimeseks hakanud, kui tal oleksid pere ja sõbrad olnud,'' räägin vaikselt Tylerile oma arvamusest ja ta vaatab mind imelikult.
,,Sa tahad mulle öelda, et sa kaitsed mõrvarit?''
,,Ei, noh, pigem nagu saan aru temast.'' ütlen Tylerile vaikselt, mille peale ta ainult raputab aeglaselt pead.
Üpris filmi lõpus kuulen ma enda tagant samme, ning vaatan kiiresti enda selja taha. Huh. Ei mingit mõrvarit. Ainult seesama ilus tüdruk, kellega ma rannas rääkisin.
Tyler vaatab minu tõmblemise peale ka taha ja ma näen, kuidas ta muutub.
,,F*ck, f*ck, f*ck,'' hakkab ta korrutama ja ma vaatan teda segaduses. See oli kindlasti selle tüdruku pärast, kes läks istus praegu ette.
,,Kes ta on?'' küsin Tylerilt vaikselt ja ta vaatab korraks minu poole.
,,Mu eks.''
--------------------
Kas proovin teha ka peatüki Tyleri vaatenurgast? Või rikub see asja ära? Mis te arvate?
Te olete parimad lugejad üldse, kes siin maailmas on ning mind hirmutab see, et ma isegi ei liialda.❤