Tagajärg: ekspiratoorne düspnoe. Väljahingamine takistatud, osalevad hingamise abilihased - pleuraõõnes rõhk tõuseb - ekspiratoorne kollaps ehk ekspiratoorne hingamisteede sulgus, ka alveoolides rõhk tõuseb tekib emfüseem.

Hingamise regulatsiooni häired

Retseptoritelt kulgeva akudeferentatsiooni häired

Hingamiskeskuse häirete tagajärjel

Eferentsete närvide ja hingamislihaste patoloogia puhul - seljaaju motoneuronite, närv-lihas ühenduste, hingamislihaste patoloogia. Rindkere liikuvuse häirete tagajärjel.

Alveolaarne hüperventilatsioon

Füsioloogiline: kudedes O2 vajaduse tõus

Patoloogiline: seotud patoloogiliste protsessidega

Passiivne - juhitav hingamine

Aktiivne - aferentse impulsastsiooni suurenemine - psüühilised häired, tserebraalne, SNS erutust põhjustavad ravimid, valu.

Tagajärjed: jäsemete parasteesiad, lihaskrambid, valu südame ja kõhu piirkonnas, mägedes langeb hüpoksiataluvus (CO2 langus vähendab aju vereringet ja vererõhku).

Hingamise rütmihäired

• Hüperventilatsioon ehk hüperpnoe: sage sügav hingamine piklikaju formatio reticularise aktivatsioon, inspiratoorsete neuronite aktivatsioon - kehaline koormus, tugevad emotsioonid, toime naha kuuma ja külmaretseptoritele, O2 langus ja CO2 tõus sissehingatavas õhus, aneemia, atsidoos. Kui hüperventilatsioon ei ole seotud metaboolse aktiivsuse tõusuga, võib tekkida hüpokapnia. Hingelduse mehhanismid: sissehingamist stimuleerivate impulsside ülekaal - paisnähud kopsudes, südame puudulikkus, pneumoonia. J-retseptorite erutuse tõus  inspiratoorsete neuronite aktivatsiooni tõus. Hingamisteede irritantretseptoritelt kulgev imulsatsioon. Refleksid baroretseptorielt. Arteriaalse vererõhu langus alla 70mmHg viib impulsatsiooni järsule vähenemisele. Refleksid kemoretseptoritelt. HK neuronite vahetu stimulatsioon piklikaju kemoretseptorite kaudu. Refleksid hingamislihastelt - roietevaheliste lihaste ülevenitus.

• Tahhüpnoe ehk polüpnoe: sage pindmine hingamine - kopsukahjustused, valu rinkere piirkonnas; palavik KNS funktsionaalsed häired.

• Düspnoe: Füsioloogiline - subjektiivne õhupuuduse tunne. Patoloogiline - halb vere oksügenisatsioon kopsudes; O2 langus sissehingatavas õhus; O2 transpordi häired; rindkere ja diafragma liikuvuse häired; atsidoos; metabolismi kiirenemine; KNS funktsionaalne ja morfoloogiline kahjustus.

• Inspiratoone düspnoe: obstruktsoon ülemistes hingamisteedes - takistuse tõttu pikeneb sissehingamise faas  sissehingamise raskus

• Ekspiratoorne düspnoe: obstruktsioon almistes hingamisteedes - väljahingamise faas pikenenud

• Bradüpnoe: harv hingamine < 12 x min. Hingamisneuronite primaarne kahjustus; pikaajaline hüpoksia; narkootilised ained; peaaju kahjustus; KNS funktsionaalsed häired; impulsatsiooni vähenemine retseptoritelt.

• Hüpoventilatsioon: hingamine pindmine, harv - HK stimulatsioon vähenenud.

• Apnoe: ajutine hingamise seiskus - HK keemilise ja reflektoorse stimulatsiooni lakkamine.

• Tsentraalne uneapnoe: hingamiseseiskus une ajal; põhjus tsentraalne. Apenopauside sagedus vähemalt 8 korda tunnis.

• Obstruktiivne uneapnoe: ülemiste hingamisteede obstruktsioonist tingitud valjuhäälne ja ebaregulaarne norskamine, hingamisseisakud, higistamine, rahutu uni. Ärkvelolekus väsimus, peavalu, mälu häired. Soodustab rasvumine, hingamisteede ahenemine, sõltub pehme sulae omadustest, soodustab südamepuudulikus...

You've reached the end of published parts.

⏰ Last updated: Mar 22, 2008 ⏰

Add this story to your Library to get notified about new parts!

PF2Where stories live. Discover now