"See on väga lihtne sõna Eva,jah"

See ei ole lihtne,pole kunagi olnud.See ei saa olla lihtne,kui see tähendab nii palju.

Nüüd on ametlikult selge,Clayton on täielikult aru kaotamas.Ta on pimestatud tunnetest ja muutunud emotsionaalselt nõrgaks.

"Ma vajan seda. - Iga kord kui sa tahad joosta,sõrmus su sõrmes takistab sind,see meenutab sulle,et sa kuulud mulle"

Ma ei suuda sellega võidelda.Ma pole kunagi olnud võimeline võitlema tunnetega,nii et ma ise võitjaks jääksin,kuid tema on.Isegi kui need emotsioonid on tema jaoks võõrad suudab ta need ära tunda ja nendega leppida.Mina aga kardan neid,olen alati kartnud.

Ta ütleb,et armastab mind ja tõestab mulle iga teoga kui väga ta minust hoolib.Kuid mina?Olen ma teinud midagi,et talle näidata,kui palju ta minu jaoks tähendab.Kes ta mulle on?Mida ta minu jaoks tähendab?Kõik mida ma teinud olen on temaga vaidlemine ja nende tunnete maha surumine.

Kas asi ongi selles?Ta kardab et ma jooksen ja unustan ta.On see kunagi üldse võimalik,unustada Clayton Nowaxit? Veel parem küsimus,on võimalik tema eest joosta?

Siiamaani ei ole see mul õnnestunud.

Ta arvab et ma ei hooli,kuid ma hoolin.Olen õppinud temast hoolima.Ma ei usu,et see on see tunne armastus milleks tema seda nimetab,kuid seal on midagi.Tean,et on ja mul ei ole jõudu ega tahtmist enam vastupidist tõestada.

Seal on midagi suurt,mis ei lase mul seda meest jätta.

Tasandasin hoogu ja ahmisin õhku.Ma ei tunne oma jalgu enam,nad valutasid ennem nii kohutavalt,et ma ei suuda neid enam tunda.Mu keha on lihtsalt üks jõuetu tomb,mis püsib vaevu.Pean edasi jooksma,sest see aitab mul paremini kõike seedida.See aitab mul hakkama saada tema hääle ja sõnadega.

Sundsin oma jalgu edasi liikuma ja sulgesin hetkeks silmad,et virvendust eemale peletada.Vajan vett.Mu kurk on kuiv ja tunnen kuidas mu sisemus aegajalt kokku tõmbub.Täpselt nagu siis,kui ta mulle neid asju ütles.

"Sa jooksid minu eest,pärast seda kui ütlesid,et oled süütu.Miks Eva. Kas sa tõesti arvasid,et ma ei taha sind enam kuuldes kui puhas sa oled minu suguse koletise jaoks.Kuuldes,et sa ei kuulu mitte ainult mulle vaid ma olen ka ainus mees kes sind puudutada saab. - Kurat- Ava üks kord oma silmad naine"

Oh Clayton,sa rumal mees ja mina see idioot kes arvas et ta võib mind sellepärast kõrvale heita.Ta ei lase minust kunagi lahti ega ju?Ta tõesti on minu ja mina tema.

Mitu korda ma pean seda endale ütlema.Mitmeid kordi ta peab seda mulle näitama,et ma ükskord sellest täielikult aru saaks.Kas kunagi saab sellest olema üldse küllalt?

Jooksin külmiku juurde,haarasin veepudeli ja vajusin hingeldades põlvili.

"Ainus kes siin midagi omab oled sina, - Sa omad mu kuradima keha,hinge ja südant,olgu ma neetud kui ma sind omada ei saa"

Kaanisin sisse külma jahutava vedeliku,pilk naelutud käele mis hoidis pudelit kindlas haardes.Käele,mille ühes sõrmes ilutses rohmakas kullast sõrmus millele on graveeritud kaks risti,nende keskele kaks tähte C ja E ning märk mis seob neid igaveseks.

See ei ole kihla ega abielusõrmus.See on sõrmus mis väljendab pühendumist ja igavest seotust kahe hinge vahel.See on palju tähtsam kui teistele loetud tõotused ja paberilipik.Tähtsam kui kellegi õnnistus kellesse me ei usu.

Ma ei ole kindel kas lubasin selle,endale sõrme panna õigetel põhjustel,kuid tean,et see tunne mis minus esile tuli,kui nägin tema ilmet tol hetkel kui talle selleks loa andsin on seda väärt.Tunne mis tekib siis kui näen tema sõrmes samasugust on kireldamatult hea.

Terrible Love (Eesti keeles)Read this story for FREE!