*3*

75 10 2

Keerutasin ennast veel paar korda peegli ees. Mu kleit ja juuksed sulasid värvi poolest kokku, kaelas mul oli kuldne kee ja jalas Mia kontsad, millega kõndimist ma olin viimased tunnid harjutanud. Ma ei olnud varem kunagi kontsakingi kandnud ja sellepärast oli ka 4 sentimeetriste kontsadel kõndimine minu jaoks raske. Astusin toast välja, kätega kleiti siludes. Naeratasin Hamidile, tal jäi suu lahti.

"Kas kohe nii hull on, et ei oska rääkida enam?" küsisin talt irooniaga. Kuna ta ei vastanud, siis jätkasin: "Ma teadsin, et ma..."

Ta katkestas mu poole lause pealt: " Ei, ei. Ma lihtsalt pole kedagi nii ilusat varem näinud." ta naeratas ja astus minu juurde, võttis mu käevangu ja me hakkasime minema. Enne kui ma korteriukse sulgesin, palus Mia Hamidilt, et ta mu kella 11 tagasi tooks, kuna tal ei ole kellegiga peole minna ja ta tahab, et mina kaasa läheksin. Hamid lubas, et toob mu õigeaegselt tagasi. Ta rääkis sellise tooniga nagu Mia oleks mu isa. Astusime kortermajast välja, maja ees seisis valge auto, ta rääkis kõike mulle sellest, see jutt oli üllatavalt põnev ja mul oli kahju, et me järsku peatusime. Ta tegi mulle ukse lahti ja ulatas oma käe mulle. Me olime jõudnud rohkelt valgustustega ehitud maja ette. Me peatusime korraks uksel.

"Härra ja Proua Thankai?" küsis uksel seisev mees. Me küll ei olnud abielus, aga mul ei olnud mahti sellele mehele seda mainida, kuna ma uurisin ümbrust. See kõik oli väga ilus ja romantiline. Meid juhatati lauda, tellisime endale toidud ära ja just peale seda kostus just mu lemmik laul. Ma hakkasin kaasa ümisema. Hamid tõusis laua tagant püsti, võttis mu käest kinni ja tõmbas endaga kaasa. Ta võttis mult ümbert kinni ja mina asetasin käed tema õlgadele. Me õõtsusime minu lemmik laulu järgi ja me ei lõpetanud enne kui toit meie lauale ilmus. See kõik oli nii hea. See oli nagu külm sõõm vett läbi kuuma keha voolamas. See oli parem kui parim film. See oli nagu naer, mida sa oled endas kinni pidanud, aga see saab välja. See oli nagu kallistus inimeselt, keda sa igatsesid.

Me istusime, sõime, rääkisime ja naersime veel kaua. Kui päike loojuma hakkas läksime välja jalutama. Ta näitas mulle kirsiaeda, kus laulis tänavamuusik ja põlesid laternad, mis tegid selle koha väga romantiliseks. Kuna mu korter oli teises linna otsas ja me pidime tagasi hakkama minema, siis me istusime autosse. Ma olin väsinud, mu silmad vajusid vägisi kinni, tundsin kuidas keegi mulle teki peale asetas. Tundsin jahedat tuult enda nahka silitamas. Tundsin, kuidas mind asetatakse voodisse. Kuulsin rääkismist. Kuulsin, kuidas uks sulgetakse. Mõnda aega sooja teki all lesides tundsin, et see kõik on liiga hea. Mulle ei meeldinud, kui kõik oli perfektne. Mulle ei meeldinud kui ei olnud, millegi üle muretseda. Ma tahtsin siit ära, ma tahtsin reaalsusesse, kus on mured, kus sa saad teha vigu, kus inimesed vaatavad sind imelikult. Ma tahtsin elada. Tõusin voodist püsti ja vahetasin enda maani kleidi lühikseste pükste ja nabapluusi vastu, ehteid panin endale kaela, käe ümer ja kõrva paari silmapaistvaid kõrvarõngaid, jalga panin tossud, tegin endale paksu meigi ja astusin elutuppa.

"Ma arvasin, et me pidime peole minema!" ütlesin Miale nähes, et ta istub teleka ees, salvräti pakk kõrval, teetass käes ja tekk ümber. Ma istusin tema kõrvale. "Kas midagi on juhtunud?" Ta suutis mulle läbi pisarate pomiseda, et ta ei taha enam elada. Ma läksin tema tuppa ja otsisin talle riided, viskasin need tema ette diivanile.

"Tead, ma pole elu sees peol käinud, kellegiga suudelnud, aga mul oli täna elu parim õhtu. Ma tunnen elus esimest korda, mis on armastust. Perfektne elu on see kus on pisaraid, valu, armastust, head ja halba, aga täna ei ole see õhtu, kus sa peaksid pisraid valama. Ma küll ei tea, mis sul juhtus, aga me läheme sinna paganama peole ja ma teen nii, et meil mõlemal oleks täna elu parim päev." ta jäi mind suu ammuli vaatama. Tüdruk pani ennast kohe riidesse ja käis WC-s endale meiki tegemas.

"Lähme?"

***

A/N

See laul, mis siin kõrval on, selle järgi nad tantsisid. Ja isegi kui te loete, siis see on mulle suur motivatsioon. Aitäh, teiele kes on lugenud. :)

Karin

Vastuvõtt (OOTEL)Read this story for FREE!