✴✴Sa pole ainus✴✴

1.3K 144 32

Yaay lõpuks ongi käes päev, mil me Itaaliasse sõidame. Ma vist ei usu ise ka kui elevil ma olen.
Isegi see, et pidin mega vara ärkama ei olnud nii kohutav, kui tavaliselt. Minu puhul on see ime!

Enne minekut kontrollisin veel kolm korda kas kõik asjad ikka kaasa said ja sammusin siis uksest välja, endal aga mõttes, et midagi jäi ikkagi maha. No raudselt jäi... Ma ju tunnen ennast, selline udupea nagu ma juba olen.

"Tsau kullake!" hõikab ema veel ukselt, endal silmad märjad.

"Issake ema ma olen vaid nädala. Toon ka midagi?"

"Ah ära raiska" lööb ta seepeale käega ja saadab mulle ka ühe õhumusi. Millest küll selline hoolivus? Vaata ette Mia, pere vanimast tütrest võib varsti lausa uus lemmik saada!
Okei, see oli tegelt puhas laba...lemmikut ei saaks minust eales.

»»»

"... Meeldivat reisi!" kostub lennuki kõlaritest ja algabki õhkutõus.

"Mis naerad?"

"Sind. Sul paistab vist hirm olevat" vastab mulle Lukas muiates.

"Nii naljakas"

"Sa pole siis varem lennanud?"

Raputan talle kiirelt pead ja surun end kuidagi veelgi tugevamini tooli vastu. Kogu see mürin ja mõte, et su jalad ei puuduta enam maad....õhhh ma vajaks üht veini!
Ja selle all ei mõtle ma pokaali vaid tervet pudelit ikka.

Äkki ulatas Lukas mulle aga ühe oma kõrvaklappidest.

"See siis peaks aitama?" küsin ma seepeale imestunult.

"Eks proovi järgi"

»»»

Kas te usute või mitte aga terve maandumise aja mõtlesin küll, et oksendan selle lennuki vist täis. Õnneks seda ei juhtunud.

"Kohvrid käes?" küsib Karlos kontrollivalt, mille peale kõik muidugi noogutavad.

Siis aga suundusime edasi lennujaamast välja, et endale takso võtta ja meie hotelli sõita. Hotell pidi asuma suhteliselt mere ääres ja teades, et Arabella selle valis peaks see olema ka vapustav. Ma olen vist liiiiiga elevil!

Veidi sõitu ja meie nina ees seisiski üks imeline maja.

"Me võtame kohvrid" sõnavad poisid peaaegu kooris ja vudivad juba hotelli minema. Millegi pärast olid neil jube tähtsad molud peas, justkui oleks äriidee leiutanud või midagi.😁

"See näeb supeeer välja!"

"Lähme juba sisse!" hõiskab ka Arabella ja teeb mulle veel ühe rõõmu kalli.
Embusest vabanedes tormasin kiiruga uksest sisse ja hiilisin igalpool ringi. See kõik oli lihtsalt liiga ilus ja uus minu jaoks.

Issand me nägime Bellaga välja nagu väikesed lapsed mingis kommipoes. Või hoopis mänguasja poes...?
Seda viimast järeldasin ma aga sellest, et nii kui Arabella seal fuajees üht purskkaevu nägi pistis ta oma näpud sinna sisse.

"Vaata see muudab värve!" hõikab ta mulle juba kaugelt.

"Tule ära mingi mutike vaatab" sõnan ma piinlikult ja peidan käega oma näo ära.

"Oih"

Nüüd paelus meid aga mõte, kus poisid on?
Vaatasime ringi nagu hullud, kui äkki Tony meile käega viitas, et nende juurde läheksime. Nad paistsid endaga kuidagi väga rahul olevat. See on veider.

"Noh mis te siin õitsete?"

Karlos köhatas hetkeks ja sõnas meile kiirelt ette vuristades "Noh ma olen Arabellaga ühes toas, Tony teises ning Barbie siis Lukasega. Otsustatud?!"

"Ma teadsin, et sa tahad mind" muigasin ma peale lühikest pausi Lukasele ja haarasin Karlose näppude vahelt oma toa kaardi. Igaksjuhuks saatsin ma Karlosele ka ühe kurja pilgu, kuna väga rahul ma nende tubade jaotusega siiski ei olnud.
Nüüd aga kõndisin sealt sensuaalselt liikudes minema.

"Ja muide ma näen su pilku!" lisasin ma veel järsult ümber pöörates Lukasele, kelle pilk koheselt põrandale fikseerus.
Jep tal hakkas piinlik aga seda ma ju tahtsingi.

Tuppa jõudes lükkasin kohvri nurka ning kolasin siis veidi meie toas ringi. See oli suhteliselt avar, meil oli rõdu, vannituba ja voodi kohal mingi veidralt äge maal aga kurat voodeid on ju üks...

 See oli suhteliselt avar, meil oli rõdu, vannituba ja voodi kohal mingi veidralt äge maal aga kurat voodeid on ju üks

Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.

Äkki sisenes tuppa ka ei keegi muu, kui Lukas.

"Ma juba uurisin see voodi ei käi lahti" teavitan ma teda ennem, kui ta isegi ühe saamu sai teha.

Selle peale ilmus Lukase näole üks rahul olev muie "Mina olen küll rahul"

"Rahul võid olla aga kuivale jääd ikka!"

"Seda me veel vaatame" muigas ta jällegi.
Ma juba vihkan seda muiet. Päriselt ka tooge mulle lusikas ja ma tapan ta ära.

»»»

Kuna olime kõik lennust väsinud jne siis veetsime terve ülejäänud õhtu mere ääres. Sõime jäätist, ujusime, võtsime päikest ja nautisime pärast ka loojangut.
Mul tuleb juba vaikselt tunne, et ma koju tagasi vist enam ei lendagi hahah.

Kell 1:27
"Lase juba tuli kustu!" vingub Lukas mulle voodist.

"Kes kannatab see kaua elab" seletan ma talle aga vastu ja püüan oma juustega edasi tegeleda.
Praktiliselt on see aga võimatu kuna mu sirgendaja on omadega suht tuksis, kui just mitte öelda putsis.

Äkki kostub toast aga üks pahur hääl "Kui sa veel ühe vanasõna ütled ma luban, et tulen ja kõditan su surnuks"

"No siis jääd sa ju kindlalt kuivale"

"Ma ei oleks selles nii kindel"

"Miks mitte?" ei saa ma aru.

"Väljas on palju ilusaid tüdrukuid, keda sebida. Sa pole ainus" vastab Lukas mulle kindlalt ja laseb siis tule kustu.
Oleksin tahtnud talle kuidagi veel vastu vaielda aga mu mõte jooksis justkui kokku.

Tundsin ma just armukadedust? Kadedust, et Lukasel võib olla ka keegi teine peale minu?
See oleks tegelikult ju loogiline, me pole mingi paar. See, et me kunagi koos olime ei tähenda, et ta peaks mind siiani armastama.
Kuigi ma seda tahaksin....

Issand ma pole mingi sada aastat vist uut osa teinud hahah. Ega see ka just kõige parem pole aga jah.
Eee...uus osa tuleks siis 75 votega!
Tegelt tahtsin teid tänada ka💟selle eest, et te mu veidraid aju sünnitud fantaasiaid loete! (⬅See lause oli lihtsalt "nii" loogiline😂😂)

💞Lisetetehh

Teistmoodi Tüdruk ✅Read this story for FREE!