-- EELMISES OSAS --
Sättisin oma juukseid ja vaatasin tuld. Hetke pärast tundsin kuidas keegi mu kõrvale istus. Vaatasin kõrvale ja seal oli see sama hot poiss.
.....
Tutvusin poisiga täiesti pinge vabalt. Otsustasin, et olen loomulik kuna ei soovinud endast ilusaid valesid rääkida. Muidugi ma ei ladunud talle ette vigu ja muud halba mida teinud olen kuna see ei käi tutvumise juurde. Ta nimi oli Tom.
Istusime Tomiga verandal kuna toas oli palavaks läinud suure rahvamassi tõttu. Olin ka pisut purjus, aga ega ma ainus patune polnud. Ka Tom oli veidi joonud. Võimalik, et ta oskas seda lihtsalt paremini varjata. Ta lõhnas hästi ja ta silmad olid pruunid. Ma oleksin võinud teda vaatama jäädagi.
"Kas sul on keegi silmapiiril?" küsis ta ootamatult. Ma ei osanud kohe midagi vastatagi. Ma ei tahtnud öelda, et on kuna ta võis valesti aru saada ja mind rahule jätta. Samas oleksin võinud öelda, et on kuna tema ju oligi. "Noo kuidas võtta." oli ainuke asi mida ma öelda oskasin. "Võtame otseselt näiteks.". Ma sattusin paanikasse ja vastasin "võimalik, et keegi on."
Pikalt me õnneks seda teemat ei arutanud. Kuna oli alles suve algus oli mul juba päris jahe olla õues. Me olime juba päris paraja aja siin olnud ka. Tom märkas, et ma aeg-ajalt väristasin õlgu ja võttis mind enda embusesse. Tema kaisus oli soe ja turvaline. Toetasin enda pea ta rinnale ja kuulsin ta südamelööke. Ned olid ühtlased. Järsku ta aga suudles mind. Ma tundsin end kui seitsmendas taevas. Siis aga astus verandale Liis "Ou Merlyn su telo lõugab juba kolmandat korda...aa sorry ma ei sega teid" lahkus ta jättes telefoni verandale. Ruttasin kõnet vastu võtma. Helistajaks oli Raiko.
"Jaa halloo!"
"Ou kus sa oled ja miks sa telo vastu ei võta?"
"No sorry ma ei ela koguaeg telefonis eks! Mis tahad?"
"Tegelt on lood sellised, et sa pead koju tulema."
"Mida? Miks?"
"Noo on vaja."
"Ma ei tule kuhugi enne kui sa pole öelnud miks!"
"Kui ma tohin oma väiksele meelde tuletada, siis emale ütlesid sa, et lased mul sinu eest vastutada ja nüüd ma siis vastutangi selle eest, et mu väike alaealine õde ei oleks öösel külapeal joomas ja ringi aelemas!"
"Ma ei saa aru mis sul kurat viga on!? Muidu sind absoluutselt ei huvita kus ma olen ja mida ma teen, aga kui sul pole midagi teha ja sa pead üksi kodus istuma oled sa nii kade, et ei luba mul ka kuskile minna ega kuskil olla! Tead sa keri põrgu oma koju tulekuga! Ma ei kavatse kuhugile tulla!
"Selge! Eks ma siis helistan emale."
"Kas sa ise ikka tead, et sa oled haige inimene. A ei noh pole hullu ma tuletan meelde kui ei mäleta. Aga kuule ära mind nüüd sega ma aelen edasi siin külapeal eks! Head ööd mu kulla kallis venna!"
Lõpetasin kõne ja ohkasin. Mu vend võib olla kohutavalt idiootne. Eks ta helistagu emale mind ei huvita. Ma ei tulnud selleks linna, et siin samamoodi edasi taevast ja puid vahtida ja kavatsesin elada. Täiega! Tom küsis kes oli ja mis juhtus. Seletasin talle lühidalt, et mu "tore" vend hakkas kiusama mind ja kõik on korras. Ma ei viitsinud sellest kõnest eriti seletada. Pidu läks edasi ja üsna pea olin unustanud venna kõne. Läksime Tomiga tuppa, et uued joogid võtta ja ka teistega ühineda.
Hei hei! Loodan, et meeldib ja avaldagi ikka arvamust ka :) Natuke on võibolla lühike, aga elate üle eks :D
