Kõndisime pimeduses.
Kahekesi.
Oli soe suvi.
Vaatasin ta sügavsinistesse silmadesse.
Ta süsimustad juuksed lehvisid tuule käes.
See oli justkui imelises muinasjutuloos.
Mind läbisid külmavärinad, kui ta hellalt mind oma embusse võttis.
See oli võrratu tunne.
Mu kõhus olid tuhanded liblikad.
Kas see ongi siis armastus?
______________________________________________________________________________
Sellise luuletuse kirjutasime siis kunagi Sannuga ( sannu30 ) :))
