Peatükk 37

715 37 3
                                    

Sulistasime rannas päris hulk aega. Vesi oli väga soe - ega ta muud ei saakski olla, me oleme Austraalias siiski.

11, nagu plaanitud oligi, alustasime oma sõitu Triabunnasse. Bussisõit oli lõbus nagu alati. C'mon, see ei saagi igav olla, kui sul on kaasas kogu su klass. Vnoh, mitte kogu, aga siiski.

Eelmises koolis käisid mulle 'populaarsete' "tõde või tegu"-mängud hullult närvidele, kuna .. nojah, mina olin see, kes alati naerualuseks sattus (= kellele alati pidi keegi midagi .. kahtlast tegema. Mitte et ma laseks või midagi. Okei, aitab sellest, see rikub tuju).

Praegu aga jälgisin huviga, kes mida tegema pidi, mõnikord ka ise mängust osa võttes.

***

Sorrellis ja Triabunnas veetsime vaid umbes pool tundi erinevalt Port Arturist. Seal külastasime vanglat ja kindlasti Surnute saart. Seal oli väga ilus. 3 tundi sõitu ja me olimegi Hobartis, Tasmaania pealinnas. Muuseumidele ütlesime kindla 'ei', selle asemel käisime hoopis Bonorongi metsiku looduse pargis, kus võisime kohata koaalasid, vombateid, kängurusid... Käisime ka Wellingtoni mäe otsas ja Cadbury šokolaadivabrikus.

Peale seda oli meile antud vaba aeg kella seitsmeni, kui pidime Kuninglikku Teatrisse minema, kus meid ootas mustkunstietendus.

"Kuhu suundume siis?" päris Michelle, kui meile olid kaardid kätte jagatud ja me kõik enam vähem gruppidesse jaotunud olime.

Näiteks Cole&Co. asusid kohe poode ründama. Peab ju endale mingid ägedad bokserid ostma. Ma räägin tõsiselt - eelmine kord nad tõesti tegid seda. Poisid, ma mõtlen.

Mul oli juba algselt idee, et siin pean ma kindlasti külastama Kuninglikku Botaanikaaeda, mis pidi olema lihtsalt gorgeous - paremat sõna lihtsalt ei ole.

"Kas me võiks botaanikaaeda minna?" küsisin kogu seltskonna käest, kelleks olime meie Jasoniga, Micha ja Craig, Chantal, Cassie, Alasia, Ian (üks Jasoni parimatest sõpradest), Mark ja Dean, kes suhtlevad samuti Jasoniga ning mõtlesid meiega kaasa tulla.

Mulle see väljavaade meeldis, kuna ma teadsin, et poisid meeldivad Chanile (Mark), Cassiele (Dean) ja Alasiale (Ian). Tundus küll suhteliselt imelik, et selline seltskond meil välja kujunes, kuid kes teab - äkki tüdrukud meeldivad neile ka? :) Või siis on see kokkusattumus .. kuigi ma ei usu kokkusattumustesse.

"Kas me jõuame pärast šoppamas ka ära käia?" küsis Alasia.

"Muidugi." vastasin ma, "Meil on 4 tundi aega teatrini, kui me mingi 1,5 h oleme botaanikaaias, siis me ju jõuame, eks ole?" küsisin pigem tüdrukute kui poiste käest.

Õigesti mõtlesin.

"Õõh, ma ei saa aru, kui palju te šopata suudate," kostis Jason mokaotsast, kuid me kõik kuulsime teda ja loomulikult olid poisid temaga nõus.

"Ära muretse, mees, me käime söömas nii kaua," lohutas teda Mark.

Pööritasin naljaga silmi. Tüdrukud ja šoppamine, poisid ja söök. Muidugi.

"Ongi, Jason, jõuate ära käia küll,"

Jason vaatas mulle otsa ja küsis siis naeru tagasi hoides. "Sa ei mõtle ometi toda korda?"

Vastuse asemel hakkasin naerma, nakatades ka teda. Teised vaatasid meid nagu poolearulisi.

Hoidsin veidi naeru kinni, seletades: "Eelmine suvi .. Sarah' juurde minek .. Cassie oli ka kaasas .. ning teie kaks." Viimane oli adresseeritud poistele.

Cassie'le, Ianile, Markile ja Deanile tuli see samuti meelde ja me hakkasime kõik koos naerma.

Nüüd vaatasid Chan, Micha, Craig ja Alasia meid kui poolearulisi, kuid ma tõesti ei suutnud naeru tagasi hoida. Lõpuks me siiski rahunesime ja alustasime oma teekonda botaanikaaeda.

*Tegu oli eelmise aasta suve algusega, kui Sarah korraldas enda juures väikese viibimise, kuhu terve klass kutsutud oli. Mina ja Cassie sattusime Jasoni, Iani, Marki ja Deaniga ühe bussi peale.

Tuletan meelde, et me ei käinud Jasoniga siis, kuid ma olin superõnnelik sellise võimaluse üle .. Pealegi me veetsime koos palju aega ja sõitsime tagasi samas seltskonnas jällegi.

Aga point oli praegu selles, et meil oli Sarah'ga kokku lepitud, et kõik kohaletulnud jätavad asjad tema koju ja siis lähevad randa, et pärast tagasi 'koju' minna, grillida jne.

Selline oli plaan. Poistel aga läks poolel teel kõht tühjaks ja me läksime sööma, lootes siiski, et jõuame randa küll... Ha-ha, me veetsime mäkis kaks tundi. Ning jõudsime tagasi enne neid.*

***

"Uuh, mul pole ammu sellist šopingutuuri olnud," sosistas Cassie mu kõrvalt.

Sosistas, sest tegelikult pidi kohe algama teatrietendus ning me ei tahtnud teisi segada. Mis sest, et nii eest kui ka tagant olime ümbritsetud oma rahvaga. Näiteks Brenda ja Sheena tahtsid kindlasti kuulata.

"Jaa, mul ka," vastasin talle.

Meil oli õigus - me vist ostsime Eliz Malli tühjaks. Ma räägin tõsiselt. Meil kõigil oli vähemalt kümme kotti käes.

Poisid veetsid selle aja Starbucksis. Mitte et nad sealt eriti midagi süüa saaks, kuid salatit, kohvi ja erinevaid saiakesi nad nosisid küll.

Ka botaanikaaias oli väga tore. Loodus ongi tore. Ja ilus.

"Ma usun, et kutid söövad pärast hotelli tühjaks," sosistas meile Micha.

"Kindlasti," vastasin ma.

"Mis asja te arutate siin?" küsis Jason, kes istus minust paremal.

"Tüdrukute asju," vastasin mokaotsast.

Siis kostis meie tagant üks kuri "ššš". Pöörasin end veits ümber, leides sealt Cyle'i, Willi ja Tyleri, teised istusid liiga kaugel, et neid vaadata. Jake'i ma nende hulgas imelikul kombel ei märganudki, mis iseenesest oli veits imelik, kuid samas, nagu ma juba ütlesin - teised istusid kaugemal ja neid ma ei näinud.

Pööritasin silmi.

Nagu, seriously, nemad tahavad etendust kuulata?! Kolm haha-d neli korda, ausalt.

Enne kui ma jõudsid mingi teravuse välja mõelda, vastas Jason minu eest: "Ära muretse, Cy, me ei hakka segama teie teatrielamust,"

Turtsatasin ning pöörasin end ümber, ignoreerides kõiki. Mind valdas äkiline väsimus.

Muidugi ei hakanud ma mõtlema mingit hullu teooriat, mis mul võib nüüd viga olla, kuna vastus oli ilmselge - meie šopingutuur.

***

Mustkunstietendus oli .. tore. Ei, tegelt ka, heidame kõrvale arusaama, et mustkunst on vaid väikestele. Ei ole põrmugi nii ja .. no ütleme seda ka, et meie taga pmst istusidki väiksed lapsed.

Igatahes, kui rääkida etendusest, siis see ei olnudki mõeldud lastele. Seal olid tüüpilised lendamis-saagimistrikid (antud juhul mõtlen seda, kui kast pooleks saagitakse), kadumisvärgid, ent samas ka võib-olla mitte nõrganärviliste jaoks pea-jäsemete otsast ärasaagimise trikid. Ei olnud just kõige meeldivam nähtus, kuid õnneks - peale paari "õudusfilmi" vaatamist - suhtun ma sellesse taluvalt. Mitte et see mulle meeldiks, kuid vähemalt ei aja oksele ega ehmata ära.

Peale etendust sõitsime siis hotelli, nagu plaan oligi, et hommikul pmst tagasisõitu alustada. Pmst, sest pool saart on meil avastamata ja me sõidame nkn teist teed pidi, kui siia tulime. Tagasiteel ootavad meid Queenstown (enne seda võib-olla Tarraleah ~pooleks tunniks), Eldon Peak (mis iseenesest pole linn, kuid siiski märgiks eraldi ära), Zeehan ja Rosebery - jällegi pool tundi kummagi jaoks, Black Bluff (mis pole taaspuhku linn)  ning tõenäoliselt sõidame ka Loode-Tasmaaniasse, kuhu jäävad Wynyard, Stanley ja Marrawah.

Siis sama teed tagasi, tee peal Burnie'sse ja Ulverstone'i, sealt Devonporti ja koju...

***

Ärge unustage külastada www.miss-elina.blogspot.com, kust leiate jutus kasutatud asjade/kohtade/inimeste pilte, mida WattPad ei näita

Ava mu südaWhere stories live. Discover now